Hinge serva äärel

See pekslev tunne mu hinge serva äärel.
Millega seisaks justkui kuristiku veerel.
Servani viiv rada, mille teeviitadeks küsimused
nendeni jõudmiseks kostavad kõrvus vaid enese süüdistused.

See talumatult pekslev kõhklus,
mille tiivalöögid tabavad nii lõikvalt kõhtu.
Püüdes välja rabeleda köidikust,
kraapides kilde hinga serva äärelt heitlikult.
Kas tõesti kõik on seda väärt?
Kõlab vaid küsimus kajana mu meeltes peitlikult.

Nüüd ma tean, see kõik ei ole seda väärt.
Mind saatmas ainult esmapilgul näivad tõed.
Kuid ometi see selgus pole nagu voolav vesi jões.
Iseendale loodud valu, mille ahelais ripun.

Mul oleks anda kõik see,
mida endas olen kandud.
Kütkestavast soovist kinkida tingimusteta.
Kõik see, milleks kogu eelnev ja möödunud mind on ette valmistanud.
Et võiksin Sulle kuuluda.

Kuid nüüd.
Lasen vabaks.
Ja olen valmis vastu võtma hingmata õhku,
ilma et taaskord komistaks.

Ei suuda ükski tiivalöök viia kõiki neid mälestusi,
mis mu ellu oled toonud.-
Täna veel,
jättes kõhklused voolama mööda hinge serva äärt.
Lastes puhtusel ja uutel veendumustel jõuda minuni.

Lasen vabaks, et taas saada iseendaks.

Horoskoop

Jäär
Perioodil 29.11-5.12

Kui sa näed midagi väga selgelt, miks siis teised seda ei näe?
Kas see on su kujutlusvõime?
Või on sul lihtsalt selgem vaateväli kui teistel?
See pole esimene kord, kui sa tuvastad midagi tähtsat, samal ajal kui kõik teised on teadmatuses.
Ära vabanda oma läbinägelikkuse pärast, kasuta seda.
Sa oled sündinud teerajaks.
-29. november Kroonika-

Hea, et ma selle horoskoopi iseenda jaoks juba pool aastat tagasi valmis kirjutasin.-
Lisads see ka Näoraamatu "about me"´sse:
Sündinud selleks, et olla teejuht omaenese teel.-
et kogeda suuri tundeid ja olla saatjaks

Sahtlist

Jätan teile siia sõnad, millele olen andnud armetud tiivad aastaid tagasi.
Tõenäoliselt ei peaks ma neid niimoodi üksteise otsa kuhjama,
vaid jätma iga vahele õhu. Et igaüks neist võiks olla indiviid.

Ma astusin iga sammu koos Sinuga.
Pilk hoidmas ja kaitsamas.
Sinu jälgedes.-
Hoides kinni Su käest.
Andes kõik, mis oli anda.

Meie hinged leidsid mõistmise.
Süda lõi rütmid üheks.
Meie Sinuga,
tantsisime piiramatu maailma võlvil.

Ma pidin.

Õppisin astuma Sinu jälgede kõrval.
Lasin lahti Su käest.
Suunasin pilgu kaugusesse.
Läks rändama.
Oma teed.
Võttes kaasa vaid see,
mis minust järele oli jäänud.
Ma läksin.

Et päästa ennast.


***


ära!
Mööda lõputut näivat teed,
mis lookleb õhtuvalguse kumas.
Minema- sinna, kus voolavad selguse veed.
Kaugusesse, lähemale allikale.-
milles peegeldub halastus, ääreni täis saanud karikale.

Metsõunapuu juurde,
millel on oma tähenduse mälestus.
Mu kujutlevas mälupildis suures,
millel lasub reaalsuse tegelikkus.

Õhtukuma paitab mu selga tagant poolt,
mitte nägu-nagu kandes õnnelike eest hoolt.
See kustumatu ilu ja paeluv valu, jääb selja taha maha.-
Astudes ees laiuvasse tundmatusse, olles saatuse vaha.

Näen tasaseid heldaid laike enese jalge ees.
Mu samm on pidurtamatu.
Hetkeni, mil langen ja olen näoli maas.

Vaid kaugusest püüdnud aimata-
tegekonna lõppu. Igavikku.
Ees peegelduvat minevikku.

Lähen, et jõuda.
Süles tilluke kassipoeg.

***

Lumi, valge nagu pits,
keset kuuma suvepäeva.
Mu hinge serva äärel.
Ei tilgu, ei sula,
ei hargne ei määrdu.

Suur võib olla efekt kilel,
mis tõmmatud ümber mu kaela.
Mänglev saatuse ilu,
Pikad tumedad juuksed langemas, päästes vaeva.-
pilgus iha ja julmuse julgus.

Ööliblikad.
Elada vaid viivu, et näidata-
looduse sõltumatut ilu.
Andes inspiratsioonides värvi,
unistustele tuult.

Ööviiluite kurblik laul,
hinge serva ääre.
Jäine sulamatu lumi,
-valge heegeldatud pits.

Saabub, vabadus


---------------------------

5 aasta tagused tundmised.
Beebi hingevalu