Pepsi vastu ekraani

Ma usun, et mitte keegi ei loe enam seda välja surnud lehekülge aga ma lihtsalt pidin kuskile alljärgneva kirja panema-


Getter ütleb:
Mina pean kahjuks seitsmest üheksani olema gospeli proovis (muidu pileteid tahab keegi?)...

Merli:
Tulen vist leti alt eks (no see tähendab tagant uksest)?

oih
lava

Getter ütleb:
tule jah leti alt ja siis korgi paar pudelit teel ja pane käpp tossumasinasse.
------------------------------

Mitte keegi ei saa sellest naljast aru peale meie endi vist :D
Aga ma lihtsalt tean täpselt millise näo ja häälega Getter seda viimast lauset ütleb, ning kahjuks ma kujutan ka iseennast liiga elevalt ette neid tegevusi tehes :).

Päeva parim lause Getterilt.
Teine geniuaalsus oli Kumarilt-
nimelt käisime A´la kostüümis, mis asub ARSI majas vana Kalevi kommivabriku vastas. Selles majas on selline retroLift kus tuleb ise uksed kinni panna ja võred ette tõmmata ja siis ta sõidab niiviisi uuuuuuuuuuuuuuukoll koll koll uuuuuuuu.
Olen ära tabanud, et sellepärast Siim nii hea meelega minuga kostüüme viima/tooma ongi nüüd nõus tulema, et avastas retroLifti enda jaoks.
Niisiis ka täna-
Siim: "Ojeee, lähme liftiga eks?!"
Merli: "Hmmm, no jah, suva".
Siim tatsub kiirustaval sammul liftini :" Mh, uksed on kinni"- püüab lahti kangutada.
Merli: "No ju siis keegi kasutab seda".
Siim on ilmseleglt nördinud ja üritab kõikvõimalikke nuppe vajutada, mis liftiuste ümbruses on.
Siim:"Nojah, lähme siis jala. Mis teha."
Vahepeal räägib ta, et kuidas ta umbes kaheksa pooleselt töötas "abimehena" uhes sarnases majas, kus oli samasugune lift ja kus ta töllerdamise asemel (mis käis tähtsamale onule närvidele) AMETLIKULT tööle võeti ning "Abimees" rinnsiltki tehti. KAHEKSA pooleselt.
Jõuame neljandale, Siim kiirendab sammu- liftini, mille uksed on sama kinni kui esimesel korrusel.- "Näh, mis jama see on? Mis nad sõidavad oma kangiga või?"

Sel hetkel ... oli see maailma kõige naljakam.
Kogu see "väike poiss kommipoes" hoiak ja nägu ja pettumus ja siis minu ette kujutlus, kuidas prouad võtavad iga hommik käekotist kangi välja, et liftiga ülesse sõita.

Elu on ikka imeline kui Sul on sellised sõbrad.

Diivanilt arvuti kaane klõpsatus.

Merli: "Lähed magama v?"
Kerli: "Mkm, passin veel."
Merli: "Mh? Passid?"
Kerli: "EII :) Pessu!"
Merli: "A, ma kuulsin, et passin veel, mõtlesingi, et misasja :)! A oot, ma lähen panen parukad likku ennem."
Kerli: "Aghghg nagu transvestiidiga elaks koos."

Doris Kareva

Muud ma pole palunud, ei palu
selget südant, seda palun küll
- tahet taevast endas peegeldada
murdliku maailma vastuseks.

Anna valgustunde veres,
vaimus, et võiks ära tunda oma rada
anna hinge heldust halastada,
anna jõudu jääda õiglaseks.

Mu kass näeb Ingleid, kes mind külastavad aga keda mina näha ei oska.
Vaid tajuda võin.
-tulevad sosistama tõdesid ja saladusi.
Vajan vaid oskust kuulata.

Kui ma oleksin noor ja oskaksin laulda, siis ma oleks tulihingeline WAF´i õpilane.

Nii, osad teie hulgast peaks selle leheküljega tuttavad olema aga minu uuemad sõbrad/ tuttavad vast mitte.Olen mitmel korral käesoleva lehekülje maha võtnud ja siis jälle ülesse riputanud.Maha võtnud oma vanade sissekannete tõttu- mis on titipeale laiali valguvad ja suvalises suunas lahmitud kirjutised. Aga samas, on see kõik olnud ja olnud oluline minu arengu võtmes. Neid postitusi lugedes on hea tõdeda, et inimene siiski on arenemis võimeline :)

Ja nagu erinevate lugude ja muusika jagamisega tihtipeale kipub olema siis olen üsna kindel, et keegi ei viitsi ka mu vanu heietusi lugema hakata ;) Seega võin rahumeeli siia, oma vanasse blogisse, edasi kirjutada ;)

Loodan, et te kõik olete nüüd aru saanud, et ma olen tagasi kodumaal.- õnnelik :)Aga palun andke mulle andeks, et mul ei ole võimalust teie kõigiga nüüd ja kohe kohtuda- mul tõesti on juba täielik hullar. Nädala alguses on kogu nädala plaan paigas ja tihti peale vähemalt pool ka järgmisest nädalast. Aga ma ei põe sellepärast, sest ma ise olen teinud valikud oma ajagraafiku ja tegemiste suhtes. Ja ma olen väga rahul sellega, et ma nii ruttu ja kohe oma temposse ja nagu Kiku armastab viimasel ajal öelda- toimingutesse tagasi sain. Õnnelik, et mul on tööd, mu ümber on need samad kõige täisulikumad inimesed ja ma tunnen, et mul on hetkel jõudu ning motivatsiooni edasi püüda ning areneda, et jõuda lähemale oma eesmärkidele.

Ma olen õnnelik! Mul on olnud niiiiii palju hetki, mil olen ennast tundnud jälle joovastuses erinevatest sündmustest, inimestest, elamustest. Hetked, mis tekitavad hea tunde seoses erinevate kohtade, lõhnade, mälestuste ja helidega.- midagi mida olen aastatega märkama õppinud.
Kõige sellega, mille ise enda jaoks loonud olen ja mida tundma õppinud seoses lapsepõlves kogetu põhjal.

Esimene värinaid tekitav elamus oli kohe SuperNoova- kus avalöök oli see asta viiulitele ja trummile lavastatud signatuur.- see on miski, mis on juba nii tuttavlik ja oma, kuid kui sa avastad selle uues võtmes, mis tekitab külmavärinaid- on elamus võimas.
Ma ei viitsi hakata kirjutama millised kollektsioonid mulle meeldisid ja mis eriliselt äge oli. Aga võin öelda, et uskumatult palju tugevaid tegijaid väga lahedate ja muljet avaldavate lahendustega oli sinna väikesesse Vene Draamateatrisse küll kogunenud.
Aga see oli ainult üks esimesi elamusi- neid ära tundmisi ja külmavärinaid tekitavaid hetki on nii palju olnud.Olen nii õnnelik!
-seisad ja vaatad- kuidas vihma kallab, asfald lõhnab nii nagu ta alati lõhnanud on. Taevas vahelduvad pilved nii kiiresti ja see kummaliselt ilus ning tuttavlik valgus on hingepuudutavalt kaunis.

Eile KERLI kontsert lauluväljakul-
Olin ilmselgelt endale omaselt suhteliselt skeptiline, et kas üldse minna või ei. Teatavasti ei käi ma kunagi ühegi välisstaari kontserdil. Telekast vaadates ja plaadilt kuulates on palju parem ülevaade. Kuigi kõige ehedam ja vahetum kogemus tuleb minu jaoks just nimelt lavalt. (Vastuolulised tunded, kas pole? :) - aga selleks pean võimalikult lähedal seisma toimuvale. Kuid kõikide suurte artistide kontserditel ei ole erilist tahtmist lava ette trügida ja lasta paadunud fännidel enda peal hüpata.
Kerliga aga läks hästi, sest enamus inimesi otsustas laulukaare all istuda ja vaid suuremad ja nooremad fännid olid kohad sisse seadnud lava ees. Saime Merle ja Kikuga ilusasti lava paremal poolsel küljel jälgida seda, mida üks väike tüdruk on välja mõelnud ja endast edasi püüdis anda.
Esiteks olin ma tõeliselt üllatunud, et nii hea sound oli. Ükskõik kes ja kus esineb on peaaegu, et alati võimatu aru saada laulja sõnadest, muusika on valjem ja igas loos on vähemalt kaks tehnilist viperust. Eile aga oli kogu muusika äärmiselt voolav ja aru oli võimalik saada pea et igast sõnast.
Kontserti lavastus oli hea ja kostüüm läbimõeldult muljetavaldav.Tõesti TUBLI ja hea töö! Respekt.
Arvestades seda, et ta ise kogu show ülesehituse ja kostüümide taga oli.
Läbimõeldus kumas kogu konspekstioonist eredalt ja kaugele.
+ kõige enam liigutas mind muidugi Kerli siiras ja vahetu olemus. Võime minna oma lugudesse ja neid tõetruult rahavale ette kandes.
Ja ma ei saa aru millest inimesed räägivad, et temas puudus see soojus oma publikuga suheldes.- ta andis kontserti kui tervikliku jutustuse oma muinasjutust, kuhu poleks peale igat lugu sobinud küsida, et õu rahavas, kuidas läheb ja mul on hea meel teid siin näha ja jee plaksutage kaasa vms. Misasja nagu?
See kuidas ta peale lisalugu üksi lavale tuli ka pisar silmis publikut tänas, ületas kõik.

Ah seda kõike on vist üsna võimatu sõnadega edasi anda.
Aga mulle tõesti meeldis Kerli etteaste oma kodupublikule.- imetlusväärne.
Ja nii ilus nagu eile, ei ole ta veel kunagi olnud :)
Väike tüdruk suure sisemise jõu ja ilusate mõtete ning ideedega.

Alustuseks teile üks lugu- http://www.youtube.com/watch?v=rhrra4vwUSY

(Mida õnneks mitte keegi ei kuula, sest statistika näitab, et lihtsalt ei viitsita :)