kolmapäev, 25. aprill 2007

Iga päevaga üha enam olen hakanud mõtlema sellele, et see kõik mis mul täna on, nii minu teadmiste pagas (mis siis et vähe, kuid siiski), kui ka kõik materiaalne, seda ei pruugi enam homme olla.
Kui ma vaid suudaks elada iga päev täiusväärtulsikku elu, nii et ma ei peaks muretsema, et lasin midagi käest, olin liialt õnnetu ja naeratasin liiga vähe.
Kuid see teadmine, et minus oli NIII palju rohkem, kui ma anda suutsin ja sain- jääb ikkagi. Sest kõige jaoks on oma aeg.
Ja kui peaks midagi juhtum siis järjelikult pidi nii ka minema.
Meile on antud elu, mida elada ja kujundada maailm, milles elame, meie enda nägu.
Kui saatus ei küsi.

5 kommentaari:

laura ütles ...

saatus on paigas minu jaoks üldises pildis, kuid see, kuidas ta alguse ja lõpu vahel lookleb, on meie enda suunata.

Merli ütles ...

Kõik on meie enda teha.
Meid juhivad märgid ja me ise kujundame oma tee.

sansu ütles ...

mina ei usu saatust, usun juhustesse, aga kõik muu ehitame me ise. ja süüdistada saame me alati vaid ennast.

Merli ütles ...

Mul on hea meel, et Sansu ütleb :)

Unknown ütles ...

Merli, ma armastan ja igatsen sind just selle pärast, milline inimene sa oled. Sind tasub imetleda!