January 18, 2006
MEELDETULETUS
Bloge hakatakse alt poolt lugema.Sealt kus on pooleli kunagi jäänud, või kus alagavad värskemad sissekanded.
Muidu ei saa muhhvigi aru.(nagunii ei saa, aga siis saab vähemalt teha nägu, nagu saaks)
Ja ma kirjutasin ise ka täna. Mitte ainult ei copynud.
Nii, ma nüüd loodan mitte oma kassi traumeerida ja voodi ära lahti teha. voodi, kus peal ta magab.Ja ma tean, riskantne värk.
Posted by merlike at 01:59 Permanent Link Comments (0)
kolmapäev
Sööme Miuccia Pradaga porgandit (siiski kaks väikest porgandit kapis oli).
Luban Getterile et kui ta mulle järgmine kord külla tuled, siis saab ta porgandit ja dipikastet. Ja kui hästi läheb, siis isegi kooki.Täna oli rotikas värk meil. Tean tean.
Miks inimesed ei saa aru sellest, et kui sa ütled neile, et sul on HALB (VÄGA) HALB olla siis, sa ei taha nendega chillida. Võibolla saavadki, aga osad sõbrad kohe mitte ei saa, kui nemad ikka tahavad chillida siis nad ei saa aru, et miks SINA ei võiks???
“No chillime natuke niisama, Merli sul hakkab parem, päriselt”.Merli teab mida Merli tahab ja kui Merlil on valus ja halb siis Merli ei taha chillida.
Osad väikesed tüdrukud sünnivad kuningannadeks.
Heidy Purga on ilus. Inimesed on erinevalt ilusad ja mul on ääretult hea meel et ma olen õpinud vahet tegema ilul ja ILUL. Ja mu ilumeel on arenenud kõvasti.Ei, ega Heidy Purga pole nüüd selle arenemise tulemus või teab mis saavutus. EIEI, Heidy Purga ei puutu üldse siia, ta on lihtsalt ülbelt ja salapäraselt ilus. Nad on vahel natuke “moonwalki” lauraga ühte nägu.Inimeste ilu on erinev. Osad on lihtsalt ilusad, osade ilu on tavaline, osade ilu on eriline, osad on armsalt ilusad, osad vastikult ilusad, mõned on piltilusad, beibeilusad, klassikaliselt ilusad, omapäraselt ilusad. Kuid kõige ilusamad on ikka need, kellele otsa vaadates näed KOHE ka midagi välise ilu taga olevad. Midagi mis tekitab sellist kibelevat huvi selle inimese vastu.
Naised oskavad ikkagi teise naise ilu paremini hinnata. Ma arvan.
Mikk Mikiveri surm oli ikkagi ootamatu. Mina ei tadnud et ta kuskil Võsul juba pikka aega halvas seisus oli. Tegelikult ju paranes. Isegi väikese rolli tegi “Külemtava kunstniku portrees”.Mulle meeldib et näitlejad viiakse nende “viimsele teekonnale” teatrist, lavalt.Kolm suurt lavastajat nii väikeste vahedega.Mikk Mikiver oli väga tark mees, ta rääkis huvitavalt, kaasahaaravalt ja hästi.Kummaline, üks inimene, kes on teistele palju andnud, mitte ainult oma lähedastele, vaid ka võõrastele, sureb ja viib kaasa endaga kõik, mida terve elu õppinud ja omandanud on. Kõik teadmised, kogemused ja mälestused.Inimene kannab endaga paljut kaasas, mida ta kunagi kellgiga ei jaga.Millest kunagi keegi osa ei saa.Kaob kõik see, milleni jõudmiseks on terve elu pingutatud, küsimusi esitatud ja vatsuseid otsitud.See kõik on loomulik.
Kui ma laps olin, siis pidasin ma Mikk Mikiveri väga ilusaks vanaks meheks.
Mulle ikka väga meeldib Siiri Sisask. Inimesena. See kuidas ta kõike näeb. Tema põhimõtted ja soov jõuda iseendas võimalikult kaugele. Pidevalt ennast arendada ja ostida otsida otsida.
Tema muusika ja hääl on see mis lummab ja paneb tundma midagi erilist.Ma ei pea ainult suurt lugu neist Mongoolia lauludest, mida ta Tiibetis õppis.Tema saade pühapäeval (“Tähelaev”) andis palju positiivset energiat. Usku ja jõudu, iseendasse ja heasse. See tunne ja energia on meeletult oluline.
Osad inimesed , nende energia, ka siis kui nad käega katsutavalt lähedal pole, mõjub üllatavalt positiivselt.Ainult kurb on see et ma ei oska seda head tunnet hoida.Ka mitte seda tunnet mida tekitab hea muusika, laul, etendus (“Sild) või mõni inimene.Jään ainult mäletama, et see oli HEA tunne.
Kahju on ka sellest et me harjume. Harjume oma lähedastega ja peame paljut iseenesest mõistetavaks. Et lähedane inimene, on see kes alati peaks justkui mõistma. Kõike mõistma.Sageli valame me ennast välja just nende kõige lähedamaste peale. Nende, kes meile maailmas kõige kallimad ja keda kõige rohkem peaksime hoidma ja kaitsma.Me tahame võõrastele ja tuttavatele alati endast head muljet jätta. püüame alati naeratada ja head nende vastu olla.Kodus aga lubame endale teistsugust olemist.Jah, inimene peab saama ennast kuskil vabaks lasta ja kodu peaks ju see koht olema, kus võiksid olla täiesti sina ise, ilma muretsemata, kes mida arvab jne.Kuid pahatihti kannatavad selle “vaba olemise” all meie lähedased.Inimene on kaduv, ühel päeval ei ole meie umber enam neid, kes meile kõige kallimad. Siis ei saa me enam öelda neile, kui palju nad meile tähendasid. Teha koos kõike seda, mida ei jõudnud teha. Aega polnud.Seda aega ei tule kunagi tagasi.
Eile me istusime Liisaga kunstiajaloo tunnis. Õpetaja Viirg (äärmiselt tark vana mees, kellel on iga lause peal mingi LUGU rääkida) rääkis tähtsatest onudest ja kunstistiilidest, meie istume Liisuga, popid nokamütsid peas. Kaalume kas mängida numbrimängu või kuulata uuest telefonist raadiot. Otsustame viimase kasuks. Kuulme onu uuuuunot,otsime levi, nokime peaga. Suurest ajameelsusest vajutab Merli valet nuppu ja kogu klassi kõlab “ vojaash vojaaash”(tead küll seda lugu) ja siis Merli ei leia nuppu, kust kõlar välja lülitada.Nii häbi on.Ei julge enam raadiot tööle panna. Mängin parem numbrimängu.Kunstiajaloos teen kevadel eksami.Tasuta haridus.
Ita Ever ja Aarne Üksküla.
Tahaks Riiga. Nagu eelmine kevad.See oli liiga tore.Olid sõbrad, teater ja väikse õlle laul.Jah rumm coolaga oli ka. Getter oli.Nii vaba ja hea oli.See aasta tuleb kevad hoopis teistsugune.Mööda Eestit võiks ka trippida praegu kaunite omadega.Ükskõik, peaasi et ei oleks õues MIIIIIIINUS 20- 29 kraadi ja KOOOL.
Novalee Cesilia.
Kummaline… koguaeg on mingi OLEK, ja siis on hetked, millal oled hästi väga õnnelik, tunned ennast erilisena või oled hästi väga kurb. Need on hetked.Hetekest hetekesse, hetk on meie elu.(keegi tark onu/tädi ütles nii)Aga vahepeal…on OLEMINE.Ja see pole teab mis meeldiv alati.Igav hakkab ja inimene on oma loomult laisk.
Tegelikult on suur soov omandada uusi teadmisi. Kui kõike võiks ainult lihtsamini seletada. Ilma ei keegi ei püüaks muuta kõike selliseks et ainult TARGAD inimesed võiksid aru saada.Kõik oleneb sellest kuidas seletada. Kindlasti saaks ka tunduvalt lihtsamini.
Õues on meeltult tugev tuul ja mu ülbe kass litsub ennast minu külje alla.Puutuda teda ei tohi ja porgand on teadmata kadunud.
Posted by merlike at 01:14 Permanent Link Comments (0)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar