Veebruar 2005

February 27, 2005
pühapäev
nagu ikka. blogile iseloomulik. mitte esimene kord seivida ja lehele ülesse panna, seda mida kirjutan. vaid kustutada,
tavaline.
vaatasin tv1000´lt filmi praegu, Eraldustara (Rabbit-proof Fence, Austraalia 2002).vahet ei ole millest see rääkis. enam ei hakka kirjutama. kolmest ões kellest vanim oli kuskil 13 ja noorim kolmest nelja viie aastane. ajast, mil segaverlised lapse paigutati kinnisesse asutusse. kuidas nad põgenesid ja mööda kõrbe, metsi ja tara ääärt üle 800 miili koju jooksid. kolmest õest kahel õnestus kohtuda taas oma ema ja vanaemaga. noorimal ja vanimal. keskmine tüdruk saadi kätte.
point ei olnud filmi ümber jutustada. vaid rääkida sellest kui ILUSAD nad olid. kirjeldamatult. olid neil seljas kas räbalad, või kaltsud. jalad lõhki. nägu higine ja must. väsinud ja räpased. ükskõik mis asendis, ükskõik mis liigutust tehes, nad oli nii ILUSAD. tumeda nahavärvusega. juuksed musta ja silmad pruuni värvi. eriline oli seda filmi vaadata. olles pimestatud nende laste ilust.
Posted by merlike at 17:53 Permanent Link Comments (0)
Scarlett Johansson
Posted by merlike at 17:35 Permanent Link Comments (0)
huntlõvikutsikaskassipoegkotkas
Posted by merlike at 01:58 Permanent Link Comments (0)
meigikunstnik.

ei öelnud niisama
Posted by merlike at 01:31 Permanent Link Comments (0)
February 26, 2005
tegelikult ei ole üldse tore.tunda midagi niiii suurt, mis on nii väga ilus. nii suur, et puuduvad sõnad ja saab otsa õhk. ei suuda sõnadega edasi anda seda, mida tunnen. midagi... justkui kõige paremat.samas. ootus. kahtlus. kas see midagi muud on õigem, parem. minu jaoks? on see olemas? tuleb see?Sina, kes Sa seda loed, ei saa aru millest ma kirjutan. Ja Sina, kes Sa saad. ära ütle midagi. Sa tead isegi.kui palju ma kõigest sellest unistasin. kas see ongi minu ainus õnn?getter palun ütle midagi?gad küll. miks mina ainsana sellest väljas olin ja nüüd nii ülepea kaela sees. täielikult. nõiaringis. vaatasin kõrvalt. kuulasin. nägin. kuid ei tahtnud. nüüd. oleks siis see piinav, tappeb, vastik. hetkeline. aga ei. kõik on ju imeline. liigagi hea. täpselt. liigagi. ei tohiks nii hea olla. külle valus ja raske aga kõike parem ja ilusam. vahel kõrvalt vaadates... ehmatan.Kuid ometi tunnen.
valge kleit. kirik.
mulle meeldib filme vaadates nutta.
"päris elus on nii, unenäos teisti".
Posted by merlike at 22:50 Permanent Link Comments (2)