Märts 2005

March 27, 2005
-
Esimesed kevade päikesekiired,
sillerdmas jõel ja sillal.
Minu põsekedel ja Sinu silmades.
Kogu kevad, täis värskust ja uut puhtust.
Meie armastust ja kindlat veendumist.
Me oleme olemas,
teineteise jaoks.
Alati.
Talvel jäi nii mõnigi asi lõpetamta,
midagi lahendamata ja millegile
punkt panemata.
Nüüd jätame selle siia, silla alla
voolavasse vette.
Peagi sulav lumi ja jää,
uhub selle kõik minema.
Ning voolama hakkab uus ja puhas vesi.
Meie elud,
Mis tahavad elamist.
Koos teineteisega.
Soojuse kütkeis, veel sillerdavate
päikesekiirte helkuses.
Posted by merlike at 21:55 Permanent Link Comments (0)
March 18, 2005
...
...ja selle peale hakkasid taevast alla liuglema suured laiad lumehelbed. Rahulikult langedes.Lumekuninganna tundis, et ta lükatakse liiga vara kõrvale.

Silla ( "Sild" ) lummuses.

Getter, olen Sinuga.
Posted by merlike at 00:42 Permanent Link Comments (0)
March 16, 2005
hommikud,
on liiga võrratud praegu.Ma ootan hommikuid.MINA ootan hommikuid.Varem oli hommikuti külm ja pime ja unine ja koplitramm ja jope alt puhuv tuul ja seljalihased valusad värisemisest ja midagi tiksus peas, et ma pean bussis ja trammis ÕPPIMA, uni tuli peale ja KÜLM oli.Enam mitte.Nüüd ma ootan hommikuid.See on imeline tunne- hommik.Ka siis kui ma pean õue minema, koplitrammi ja KOOL ja ma pean ÕPPIMA- ühistransrdis õppima.Tõsi, seda ma praegu hommikuti ei tee. Täna üritasin. Ei raatsi.Ei raatsi raisata neid hommikuid.Ainuke aeg päeva jooksul, mil ma saan olla ÜKSI oma MÕTETEGA.Päval ja õhul bussi/trammiga sõites on juba nii palju emotsioone ja mõtteid ning tundeid päeva joosul tekkinud et siis on hea ainult, kui istuma saab.Hommikuti.40minutit.Kuulata oma muusikat ja mõelda oma asju, mitte seda KUI palju ma päeva jooksul tegema pean, vaid seda mida ma üleüldiselt teha tahaksin ja mis ma arvan asjadest mis ma üleüldse arvan.Kelleks ma ennast pean jne.Ja kui ma mõtlen oma päeva kohustustele siis kergusega.Need hommikud on imelised. Poen bussis(see on eriti mõnus)/trammis(buss on mõnusam) akana alla istuma, oma muusika mängimas, päike paistab, soe on.Eriti hea on siis kui tunnen, et näen hea välja.ja nii ma seal istun.Ma ei loe ei raamatut ega vaata üle õppimist. Ei taha, ei raatsi ega ei viitsi.Nii head on hommikud bussis.mina endaga.Kuivanud kõnniteed, kevad tuleb.
Posted by merlike at 22:27 Permanent Link Comments (0)
March 13, 2005
laupäeva öö vastu pühapäeva
suur kimp kollaseid tulpe laual lõhnamas. Kõik teised tulbid teises toas on närtsinud. Aga need kollased tulbid mitte. Neil on tugevad varred, seisavad kindlalt, mitte üks vars pole murdnud ega kroonleht kukkunud.Väljas sajab suuri lumehelbeid. Nagu päris talv. Enne jõule. Koos kollaste tulpidega.mängimas AIDES´e "See on kõik".je jee, tšikid reas nagu kärbsed, pekitükid reas. HULLU ÕUNA limonaad. vastik magus ja soe. tahaks jääkülma allikavett praegu.see külm, mis väljas on, on naha nii kuivaks teinud. Näonahk ja kõik vajab pidevat kreemitamist.
Kui te suusatamist jälgite ja keegi meie Eesti omadest esimene peaks olema või no kuskil eespool, siis vaadake korra EuroSporti, ning kuulake, mis mujal maailmas kommentaatorid Eesti suusatajatest ja Eestist räägivad. Tore ;)
neljapäeval käisin Linnateatris teist korda "Tõestust" vaatamas. Esimest korda käisin millalgi siis kui see välja tuli. 2002 või 2003 aastal. Üks mu lemmik etendusi. Eelmine kord mängis mu lemmik- Evelin Pang, seekord aga teine näitelja keda ma samuti väga imetlen ja austan- Liina-Riin Olmaru, üks lemmikuid ja üks parimaid näitlejaid minu arust. Äratundmine taaskord. Veendumine.Nii hea on vaadata kui laval näitlejad lähevad nii oma rolliga kaasa. Nad lähevad nii oma rolli sisse, naudivad ise seda, mida teha saavad. Seda on näha. See jõuab vaatajateni.Ma olen alates "Hamletist", mida mängiti linnateatris 2000 aastal, kirjutanud ülesse etenduse ajal, mis meeldib mis mitte, enne kirjutaisn ma vihikutesse. Sepetsiaalselt selleks võetud vihik. Kuid nüüd lähen taetrisse enamus kordadel otse koolist ja trennist, ning unustan selle vihiku kaasa võtta, siis kirjutan suvaliste paberite peale, mis käekotis leiduvad, või tšekkide peale. Kahju.Leidsin praegu ( kes otsib see leiab) oma teatrisahtlist vihiku, kuhu olen kirjutanud "Tõestusest", kui seda eelmine kord vaatamas käisin. 27.02.2003. kaks aastat tagasi. sama aeg.Kahju, et inimesed vajavad paljude asjade uskumiseks TÕESTUST. Nad ei usu ega usalda lihtsalt niisama. Ka mitte oma kõige lähedasemaid. Vahel me leiame tõestuse siis kui on juba hilja.
Nii head ja erilised on need hommikud mil ma kooli praegu sõidan. Mitte millegi muu poolest, kui lihtsalt päikesepaistelise hommiku poolest. Sõidan kopli trammiga, istun akna all, päike paistab, enam ei ole hommikuti trammis külm, ma kuulan muusikat. Oma lemmikut. Mu ümber on palju inimesi, võõraid inimesi. Ma vaatan neid kuid ei kuule. Ma mõtlen, neid vaadates, erinevatele asjadele. Kuid ma olen oma maailmas. Suletud. Oma muusika tekitab kaitse ümber. Istun akna all, päike soojendab, tuttav ja hea muusika, millega meenuvad mingid pildid ja mälestused, istun, kaks suurt kotti süles, müür, minu oma mõtted.Just neil hommikutel... võib tulla palju häid ideid ja mõtteid. Jõud ja tunne et elan ja suudan.
Lihtsus võlub. Puhas ja konkreetne lihtsus. Väljapeetud.Mulle ei meeldi asjade rõhutamine.
Linnas ei ole enam lund. Neljapäeva hommikul jooksin enne kümmet läbi linna. Jällegi, päike pistis ja õhk oli karge ning värske. Ma jooksin millegi konkreetse pärast. Millegi sellise mille pärast tahan joosta ja olen nõus kiirustama. Mulle ei meeldi kooli tormata ega rabeleda selle pärast, mis mind tegelikult ei huvita. Tahaks kiirustada hommikul sinna, kus mulle tegelikult meeldib. Teha seda mis mulle meeldib. Jõuda kohale ja juua kohvi. Tänaval. Auravat kohvi. Linnas on nii kevade tulekut märgata, metsa all on aga paks lumi. Suusatada saab veel.Siiski, on vahe, seda on näha ja tunda selgelt et ei ole enam sügisene talv. Õhk ja kõige rohkem TAEVAS, on teistsugune. Ühtlasem ja heledam. Sinine.
Noo kuulge, Eesti muusika karikas ( või mis saade see tv3´lt täna hakkas), kuidas saab ühesse saatesse panna vastastikku ansamblid nagu näiteks NEXUS ja Genialistid, ning KOER ja Hannah? Mina ei tea. Eino, miks ei saa. ikka saab jah. juba pandigi ju. aga... ikkagi. Ja siis televaataja peab smssima, kumb bänd või artist talle rohkem meeldib. Kumb rohkems aab hääli, see on võitja ja pääseb veerand finaali. No kuulge. Ma saan aru kui te panete ühte saatesse näiteks Blacky ja Terminaatori või Genialistid ja ansambel KOER või... no sarnased muusika stiilid võis mikskt. Mitte nii et KOER lõugab " Maiiiiuuuuu on piimaautto" ja siis Hannah tuleb ERSO´ga kohale. Ja publik hääletab kumb on parem? See ei puhas maitse asi. Ei tea.
Neljapäeva õhtul sõitsime läbi STATOLIST. Mina läksin kakaod ostma ja kui tagasi auto juurde jõudsin siis kaassõitja palus vaadata seljataha, seisin auto ja siis selle klaasputka vahel kust saab vett ( kui see külmunud ei ole) ja õhku, auto ja putka vahel oli ruumi vähem kui meeter, olin oma kuuma kakaoga ennast just auto ja putka vahele pressinud ja siis vaatsin sinna putkasse, kuna kaassõitja palus, ja seal magas kodutu. täiesti külili nagu diivanil, nagu riiulis. Mitte et ma ehmatanud oleks ja kartma hakkanud, kuna päeval trollis üks kodutu tahtis meid ära süüa sest me julgesime naerda ja ta ülesse jada siis... jah. Läksime STATOLILI sisse ja ütlesime teenindjale, et kodutu magab seal õhu- vee kapis, et äkki peaksid nad politsei kutsuma (et see saaks vihastada, et kodututega tegelemine ei ole nende asi ega probleem. AGA KELLE ON? tere, ma olen kodutute hooldaja, helsitage numbril see see. Millal see muutub ?) et no kutsugu keegi või... et muidu külmub see kodutu seal kapis ära. Aga teenindaja ütles et tal on ükskõik, las külmub. Kõik.*STATOLI rummipallid on parimad.
Ma tahaks kihutada. Täiel kiirusel. Et kogu selle pimeduse ja selle mis talvel, mu sisse kogunenud, et sellest vabaneda. Kihutada ja selle tuulde jätta. Puhtaks saada.
Vabaduse nimel ollakse paljuks võimelised. Mis see vabadus siis ikkagi on?Hindan vabadust väga kõrgelt. Ma arvan, et meie kõigi jaoks on vabadus väga oluline. Vajame vabadust et olla MEIE ise. Mina ise. Igaüks tahab olla vaba, hingelt vaba ja sõltumatu. Vabadus annab võime luua ja olla, tunda ja armastada, ning näha piiritult ja kaugele.Võibolla ei saa me kunagi olla tõeliselt vabad, nii nagu ei saa me näha kõike ilusat, ei saa me kõike mõista ega katsuda kõike käega. Vabadust ei saa osta. Me vajame vabadust ja ilu enda ümber et ennast Kellegina tunda. Osakesena, kõigest ümbritsevast.Läbi vabaduse võime ennast paremini õppida tundma ja ilu meie ümber, kui oskame seda näha, muudab kõik ümbritseva ilusamaks.
*/ Leidsin selle teatrivihiku viimastelt lehtedelt. Lõik. Huvitav millal ma selle kirjutanud olen. Viimane sissekanne vihukusse on 2003 aastal. Kas siis või millalgi hiljem. Ei tea ega mäleta.Kuid mis piirab meie vabadust ja keelab olla meil vaba? Mis takistab meil nägemast kõike ilusat, ning seda mõistmas?Me ei saa olla päris vabad ( mis on see PÄRIS vabadus?), kui me ei ole leidnud ennast ja sügavat rahu endas.Samas annab vabadus meile võimaluse.
Tahaks paregu õues olla. Lumesajus seista. Ja tegelikult, tahaks olla Annelisuga. Ükskõik kus. Tema Tartu korteri köögis. Põletada kaneeli küünalt ja juua mõnda head veini või koksi.Vaheajal ma lähen talle külla, kui ta mind enda juurde võtab.

Posted by merlike at 02:01 Permanent Link Comments (1)