November 2006

November 24, 2006
Kallid inimesed, kes te mu Blogi loete ja kunagi endast märku ei anna, ma vabandan siiralt teie ees.Minu Blogis võib esineda hulgaliselt kirjavigu, andke need siis mulle andeks.
Posted by merlike at 01:23 Permanent Link Comments (0)
November 18, 2006
oodatust kauem

"Tead, ma ei saanud arugi.""Ja siis ma hakkasin mõtlema"
"Aga, kui see juba käes oli, siis mis seals ikka!"
Tõnis Mägi ja Doris Kareva, nende olemus ja looming ei mahu minu sisse ära. See kõik on nii ilus, lihtne ja puhas, et vahel on tunne nagu tahaks nutta.Siiri Sisask ka.Tõnis Mägi ja Siiri Sisask kes pole päevagi muusikat õppinud. See neist endast.See lõputu tunne, mida ei saa kirjeldada.Ülle Lichtefeldti, Evelin Pangi, Beatrice ja muu kõrval, mis samuti märkimist väärib minu poolt.
„Kõik teavad, et kuu on juust. Kõik teavad, et inimene on luust. Kõik teavad, et lind on sulest, kõik teavad, et mõte on murest.» See oli nii vapustav! Ja ei läinudki palju aega, kui sellest sai laul. Viisi ja osa sõnu tegin mina. Seda osa, mis Maarja kirjutas, laulabki ta ise.“/Tõnis Mägi „Müümata naer“
Kuna minu sooviks on saada üks laps ja tüdruk (natuke tobe soov jah? No jah, tean tean. Ja olen sellega arvetsanud, et saan kaksikud pojad)- siis vaatluse tulemusel peaks ma selle lapse tegema a) Suttingute isaga (5 tütart) b) Getteri tädi mehega ( 5tütart) c) Tõnis Mäega (4tütart) või variant d) Kee isa, Kaidoga (3 tütart). Sest naisest ei sõltu, mis soost tema laps sünnib. Neil neljal mehel on aga see tüdrukute vorpimine käpas.
Muusika, mida vanasti tehti lõhnab teistmoodi.Praegu lõhnab see, mida muusikaks kutsutakse, suures osas raha järele. Et olla kuulus.
Noored muutuvad iga päevaga üha targemaks ja iseteadlikumaks.Ma rääkisin umbes kuu tagasi klubis ühe noormehega, kes oli 10 aastat minust vanem. Palju reisinud ja Amerikas elanud, valdas mitut keelt ja oli kahekordse kõrgharidusega. Ta kuulas mind ja ütles, et see, millest mina talle praegu räägin, on see, milleni tema on alles NÜÜD jõudnud. Ligi kolmekümne aastaselt.10 aastat tagasi, kui tema 19 oli, siis tal polnud aimugi sellistest asjadest, mida nüüd tunneb ja teab.Ja ma tunnen samamoodi-üha kiiremini saavad lapsed küpseks ja täiskasvanuks.See teadmine(„elutõde“, uskumus, põhimõtted, veendumus), milleni oleme mina ja paljud mu eakaaslased praegu jõudnud, on neile juba puberteedi eas teada.Noored ja andekad „tähelapsed“ teisest universiumist suruvad peale.Aga iga põlvkond on erinev ja kõik on siiski pidevas muutumises ja liikumises.Seega on see vist normaalne ja meil jääb üle ainult kõige sellega kaasa liikuda ning leppida.
Ja seda me avastasime Getteriga juba ammu, et noorte komöödiaid( või mis iganes tiinekate filmi) vaadates, ei saa me enam kunagi mõelda, et oo lahe, kunagi oleme ka suured tüdrukud ja meil on ka sellised kutid ja peod ja no teate küll neid filme. Minnakse deidile ja mis siis kõik juhtub ja esimesed armumised ja lahkuminekud. Sõbrannietamine ja üksteise juures öösel olles saladuste rääkimine.See aeg on nüüd möödas ja me oleme vanad ja ei saa enam nii mõelda.Kas meil olid ka sellised kutid ja peod ja intriigid?
Aga ma vaatasin eile HotDoki, kus näitas noori tüdrukuid vanuses 7-12 ja jutt käis selle ümber,et nad arvasid, et on paksud ja peaksid kaalust alla võtma. Preilid pidasid dieete ja tegid kõvasti trenni, et saavuatad keha, mida näevad päevast päeva noorteajakirjades (vaadates Beckhami ja teisi selliseid). Ühe 9aastase tüdruku ema hakkas oma last raseerima, kui tüdruk oli seitsme aastane.Üheksa aastaselt raseeris neiu ennast ise, raseerides ka käekarvu. Lisaks sellele, oli ta juba aasta aega iga päev ennast meikinud (ka koolis). Kinno võttis ta taskulambi kaasa et vahepeal selle abil ennast peeglist vaadata. Meiki kohendada ja huuleläiget lisada. Ema arvas et see on ok.10 aastane tüdruk tahtis kangesti teisemeliseks (teeeneitšeriks) saada. Ema lubas tal ennast tagasihoidlikult meikida ja ostis talle teeneitšerite riideid. Kui koolis oli disko, siis rääkis 10 aastane neiu et ta riietub peole minnes seksikalt ja näitas, kuidas peab käituma, et seksikas olla. Kui ema ja saatejeuht küsisid Preililt, et kelleks ta saada tahab siis vastas tüdruk- „Kepitantsijaks“. Miks? Sest nii saab kergesti mehi.
See on vist jällegi okei.
„Kui kõik on selge ja klaar, siis oled oled sa surnud.“ - Mikk Mikiver
Kui pole enam küsimusi, millele tahaks vastusi otsida ja leida, ning midagi, mille poole võiks püüda, siis ongi KÕIK.Kas ma juba ütlesin seda et Mikk Mikiver on mulle lapsest saati VÄGA ilus tundunud välimuselt.Kui palju annab ikka üks inimene teatrile ja elule.Ja ikka ja alati räägime me inimestest siis, kui nad surnud on.
Vaatasin hiljuti filmi noorest naisest, kelle mees läheb sõtta ja ei tule enam tagasi. Naine ei suuda uskuda, et mees on surnud ning tahab selles ise veenduda. Ta hakkab otsima võimalust, et näha oma armastatud mehe surnukeha või leida konkreetseid tõendid et tema kihlatu on hukkunud.Väga halb film.Aga selles filmis see noor naine tegi samu asju, mida mina olen elu aeg teinud. Ma ei tea kas paljud mängivad oma mõtetes selliseid mänge? Näiteks seal filmis sõitis naine rongiga kuskile-kus-pidi-olema-midagi-tähtsat ja siis ta mõtles, et kui rong jõuab enne tunnelisse, kui kontrolör temani- siis ta noormees on elus.Ma ei tea kas see nüüd oli aru saadav, aga ühesõnaga olen ma terve elu selliseid asju mõelnud, et kui ma nüüd jõuan sinna-kuhugile enne kui see teine tüdruk, siis tuleb hea päev. Kui ma ...No neid asju on olnud tuhandeid. Aga selline mõtete preemia mäng.Lapsena oli, et kui ma suudan vee all järjest teha 3 kukerpalli ühtepidi ja 3 teistpidi, siis toovad vanemad mulle linnast NEID komme. Kui buss keerab ära enne kui ma kümneni loen, siis juhtub see ja see asi.Ma ei oska seda seletada.
Ükskord tahaks ma PÄRIS õigeid muinasjutu jõule.Palju lund, talumaja, palju soojust, palju inimesi ja sagimist.Villased sokid ja jõulusöök. Traditsioonid ja ahi. Lapsed teevad õues lumememme. Jõululaupäeval käiakse kirikus (no lihtsalt, väike armas kihelkonna kirik).Inimesel, kellega ma kavatsen kunagi lapse saada (gad, see inimene on ju kuskil olemas juba. Või no ma loodan et mitte juba, vaid ikka piisavalt kaua) peaks olema siis suur pere ja ta vanemad peaksid elama talumajas. Kas see saab nüüd kriteeriumiks, mille järgi ma noormehi hakkan vaatama. „Tere, vahet pole mis su nimi on. Kus su vanemad elavad? Palju lapsi teil peres on? Okei- ei sobi. Tsau“Aga ma ei taha et see noormees mingi maakas oleks. Sepatalu Joonas.Jälle vist raske seis.No eniveis. Kuidagi peab saama nii, et oleks muinasjutu jõulud, millest ma alati unistanud olen.Ja ise ma ei kavatse endale kümmet last sünnitada, et siis oodata kuni nemad kunagi oma 50 lapsega ja perega mamma Merlile külla tulevad jõululaupäeval.
Ma tahaks ka midagi osata.Ma oskan ainult nupule vajutada.
Huvitav, et kui me ütleme head aega inimesele, keda me arvame peagi nägevat- siis me teeme seda sageli nii muuseas. Eriti sellistele inimestele, keda me peaks kohe järgmine päev nägema. „No ok, tsauks siis, ma lähen“.Aga inimestega, kes sõidavad aastaks või kauemaks välismaale- jäetakse hüvasti kaua ja nuttes.Need inimesed, kellele me täna ütleme „ No tsauks siis, näeme homme“, ei pruugi enam homme tulla.
Viimased kaks aastat on olnud igas tõsielusarjas üks homo. Miks?Suht riskibisness. Sa ei saa ühe inimesega tutvustada neid kogu inimkonnale. Kui see üks homo seal telekas on nõme (ikkagi inimene ju, ja meie keskel on palju nõmedaid inimesi) siis arvataksegi, et KÕIK homod on samasugused jobud ja puudega värdjad.Kui mingi bussi-baari-remondi-kohvri-vaiba-trammi Mari- Jüri on nõme, siis ta on LIHTSALT nõme aga ei arvata et kõik heterod on nõmedad.Meile ei meeldi et homod ennast lippude all reklaamivad. Miks me siis ise seda sama teeme?Jah, kuigi nad reaalselt ju kanditeervivad neisse saadetesse ja neil on õigus seal osaleda. Ning kui neil seda ei lastaks teha- oleks see diskrimineerimine.Aga ikkagi.
Kui ma väike olin siis oli minu jaoks väga eriline see hetk, kui mõni perekonna tuttav oma beebit magama pani. Kui ma sain seal juures olla. Pime tuba, väike lamp põles, beebi oli ema süles, kus teda kiigutati ja need voodi kohal tiirlevad lelud laulsid. See oli kuidagi nii eriline hetk. Hästi tasa pidi olema ja ma tundsin ennast alati HÄSTI uhkelt, kui sain seal vaikselt istuda. Nagu vastutus. Ma tundsin et ma aitan kuidagi sellele kaasa, et laps jääks magama ja kõik oleks rahulik ja hea.Okei, segane jälle.
www.fotki.com/piilumiseks
-pildid
Koguge elamusi ja häid tundeid. Jätke need endale meelde.
Õnnelik ollakse täna ja kohe praegu.Kui me seda ei ole- oleme ise süüdi.
Posted by merlike at 15:40 Permanent Link Comments (0)