September 2005

September 19, 2005
sügis
Nädalavahetus Tamsalus, kohtumine Kerliga.
Kerli ongi nüüd Tartus, ja täitsa üksi läks, ma olen uhke ta üle, et ta nüüd juba nii tubli on ja täitsa iseseisvalt hakkama saab.

Mul oli tore nädalvahetus, selline mida mul pole ammu olnud. Ei, toredaid nädalavaehtusi on ikka aegajalt ette tulnud, aga selliseid, nagu oli see laupäev ja pühapäev, pole ammu olnud. Igas mõttes teistmoodi. Üle pika aja.

Ilmad on aga septembri kohta küll uskumatult külmad. Ma käin juba praegu talvejopega. Mitte et sügis, või vähemalt sügise algus peaks olema see aeg, millal peaks käima ilusate jakkide, mantlite, sallide, kinnaste ja jalanõudega. Sest sügisel ei pea olema seljas ülemäära palju riideid ega ka liiga vähe, vaid parajalt, et sobitada neid omavahel ja valida värve. Enne kui peab selga panema puhvaika, pähe läki- läki ja jalga vildid, mitte et mul midagi neist asjadest oleks. Sest me ei ela enam talupoja ajal.
Tegelikult on mul kõikidele talupoja aegsetele riietele sarnased riided olemas, puhvaika asemel kasukas, mis tuleks keemilisse viia, kui rahapuu ometigi idanema hakkaks lillepotis, läki- läki asemel on valge karvase üles keeratud äärega müts, mis on täpselt nagu läki- läki, aga see müts tõuseb peas või no siis pea otsast ülesse ja viltide asemel on mul lumeinimese saapad mis pole enam moes. Halb seis seega ikkagi.
Ja mis siis, kui öeldakse et aga millega sa siis talvel käid kui juba praegu talvejope kapist välja otsisid? Aga no mis ma siis tegema pean? külmetama, lõdisema, nii et lihased haigeks jäävad ja pea hakkab valutama sellest külmast ja värisemisest? Pealegi täna on täna ja täna ei ole talv ja miinus kakskümend kraadi aga TÄNA on külm, järjelikult pean ma talvejopega TÄNA käima.
Las olla siis jopest vähemalt praegugi kasu, kui sellega enam vähemgi soe on, sest talvel sellega soe ei ole.
Reede hommikul viis isa mind kooli, tal olid jalas sandaalid, lühikesed püksid ja lühikeste varrukatega pluus, minul oli talvejope.
Ma olen õnnelik et siin kus ma elan on 4 aastaaega ja 12 kuud. 12 jagatud neljaga annab kokku kolme. järjelikult peaks igat aastaaega meil olema kolm kuud. Aga miks on sügist 9kuud ja suve, talve ning kevadet igaühte ainult üks kuu?
Miks ei võikski olla nii, et kui on talv siis on KOGUAEG paks lumi maas, et saaks suusatada, kelgutada, sõita lauda, teha lumememme ja minna metsa oravakstele süüa viima.
Miks ei võiks kevad olla selline mõnusalt soe ja ärkav kolm kuud? Kas tüütaks ära, kui oleks mõnusalt jahe ja soe korraga ja kõik ärkaks kolm kuud?
Miks ei võiks olla suvi nii suvi, et kõik saaksid ennast kuldpruuniks päevitada, või vähemalt need kes seda soovivad. Miks ei võiks kõik suveõhtud olla nii soojad, et oleks mõnus sõpradega istuda, grillida, võrkpalli mängida, ujuda siis kui päike loojub jne.
Miks ei võiks olla sügis selline, et TASAPISI hakkab külmeaks minema. Et oleks see värske karge külmus ja punaseks muutuvad puulehed, ja kooli algus ja kibuvitsa marjad, seenel käimine, ning sügisesed jalutuskäigud läbi sahisevate lähtedega, koos ilusa sügismoega.
Kas siis oleks liiga hea ja see tüütaks ära?
Minu meelest praegu ongi see, et koguaeg on külm. Ja lõpuks on inimesed sellega nii harjunud. Võibolla selle pideva külmuse vahepeal märkab ja väärtustab inimene rohkem kuid äkki laseb ta need muutused, mis aastaaegade vaheldumisel on, liiga kiirelt endast mööda ega suudagi neid märgata?
Väärtustab ja märkab rohkem, et paneb tähele kui muutus toimub, sest see on siis nii haruldane nähtus.
Näiteks, kui oled harjunud et koguaeg on külm, ja ühel hetkel märkad, et oi enam ei olegi nii külm, ja et puudele hakkavad lehed tekkima ja sinililled on vist juba õitsenud , siis seda aega, et seda märgata, on tegelikult nii vähe, sest sama ruttu läheb see mööda. Siis tuleb järgmine avastus, et oi, nii soe on et saab randa minna ja ujuda ja maasikad on valmis. Aga äkki inimesed on unustanud, et üldse nii soojaks läheb, äkki inimesed on ennast TERVEKS suveks tööle palneerinud või Kanaaridele sõitnud, sest et teavad/arvavad et meil siin Eestimaal ongi KOGUAEG külm ja siis ei jäägi muud üle kas raha kokku kraapida(teha suvi läbi tööd) või need, kes selle on juba kokku kraapinud, neil tuleb terveks suveks Kanaaridele puhkama/päeviatama sõita.
Ja kui meil siin Eestis on soe, siis inimesed ei suuda seda uskuda, ega tea mida ära teha ja on kadedad ja tigedad nende peale, kes enne neid seda soojust märkasid ja randa jõudsid, sest et need kes hiljem märkasid et soe on, ei mahu enam randa, kuna meil siin on umbes viis päeva terve suve jooksul nii soe et rannas vedeleda ja siis tahavad ju kõik inimesed kes siin Eestimaal elavad, tegelikult ka need, kes siin ei ela, rannas vedeleda, sest seal on ju soe ja nii mõnus.
Siis ollakse kade nende peale kes mahtusid randa ja kes sinna jõudsid, sest ei olnud kogu oma suve tööle planeerinud, et nemad pruunid on ja ülejäänud, need kes ei ole, peavad nüüd kogu selle raha, mis nad suve jooksul teenisid solaariumisse paigutama, et ka ilus ja pruun olla.
Loomulikult aga on ka neid, kes kardavad nahavähki ja ei taha üldse kunagi päikese käes olla ja on neid keda ei huvitagi päike ja pruun olemine. Nemad teenisid raha selleks et osta endale VÄGA lahedad uued moekad riided ja jalanõud sügiseks. Näiteks uus mantel või jakk, uued sügiskingad/saapad, uus moodne sall, käekott, uued kindad ja uus vihmavari..
No mis seal salata, paljud tunnevad sügisel, et peale vihmavarju on neil vaja ka uut meest, autot, kodu ja elu.
Aga inimesed kes on endale vähemalt ostnud uue moodsa garderoobi, tunnevad ennast hästi sest teavad et on riietunud kõige uuema moe järgi ja tunnevad ennast ilusana. Niikaua, kui nad ärkavad hommikul, vaatavad aknast välja ja märkavad et õues on KÕIK hall, vihmane ja tuuline. Nad panevad selga oma ilusa jaki, oma ilusad kingad, ja kaela ilusa salli, sest nad ei taha endale tunnistada et kätte on jõudnud KÜLM PAKANE SÜGIS, mitte ilus, värskete hommikute ja soojade sügisõhtutega punav sügis.
Nii see läheb, siis hakkab vahelduma tuul, vihm, rahe, lumi, lörts ja minus 20 kraadi, ning ükskõik kui palju riideid, ikka on vähe. Või siis on need kõik nimetatud nähtused koos.
See kestab 9 kuud, kui inimesed saavad kokku ja esimene asi mida nad üksteisele ütlevad on:"uuuuh, niiiiii külm on, täitsa lõpp, ma külmun ära"
Enne kui jälle linnulaul ja sinililled korraks tulevad siis on mõni päev ka lauailma, st. ilma kus on maas paks lumi, paistab päike ja saab lumelauda sõita ning teha kõiki muid mõnusaid asju mis käivad TALVE ja TALVEMÕNUDE juurde.

mis siis et m pidin praegu kirjutama oma Tamsalu nädalavahetsuest aga hakkaisn kirjutama Eesti kliimast, sest terve nädalvahetus oli mul külm.
Ja on praegugi.
Aga ei,eile oli fantastiline ilm, selline karge värske külmus ja päike. Tamsalusse sõites, vaatasin loodust enda umber, uskumatult ilus. Nii värviline ja puhas, selegepiiriline ja värske. Rohelistel põldudel kastetilgad ja päikese juures olid eile vikerkaare värvilised pilved, nagu oleksid pilved vikerkaar. Pilved olid nii kohevad ja taevas oli sinine.
Kuskil, kus ma ei näinud, punasid kindlasti kibuvitsa marjad.

Tamsallu jõudes oli üle pika aja nii hea Kerlit näha, seda Kerlit kellega olen koos ülesse kasvanud.
Korjasime õunu ja selles oli oma võlu. Ma ei ole kaua õunu korjanud. Ja olgugi et õues oli külm, oli ka päike ja mõnus oli. Pealegi,tunnetasin ma just siis, minu ja Kerli vahelist tugevat sidet, see mis sidus meid siis ja see mis meid üheks teeb, see jääb kestma. Hea oli seda tunda ja taaskord avastada ning kinnitust saada.
Saime üle PIKA PIKA aja Kerliga KÕIGEST rääkida, mida tunneme ja mõtleme.
Kummaline, eile päeval olid mul justkui kõik aastaajad. Alguses Tamsallu jõudes ja toas olles, oli tunne et kui ma nüüd aknast välja vataan siis seal on paks lumi, siis laululaval istudes oli kevade tunne, vahepeal reaalsuse tunne- sügis ja õhtul ennast peole minekuks sättima suve tunne.

Käisime eile peol "7 taevas" Võsul, hooaja lõpupeol.
Rahvast oli muidugi meeltult palju ja õhku vähe.
Ma ei oska öelda, kus on see koht kus inimene saab käia ennast välja tanstimas ja mõnusalt aega veeta seejuures sõpradega?
Kindlasti ei ole asi ainult Võsul asuvas klubis vaid ÜLEÜLDSE klubides, mis meil siin on. Või on probleem minus ja minu mõtlemises.
Vähe ruumi ja vähe õhku, palju suitsuhaisu ja suitsu mis silma läheb ja sinna jääb. Palju inimesi, kes on mitte kaines ega mõnusas olekus vaid vabandust väljenduse eest aga rõvedalt purjus, noormehi, kes aravad et võivad panna iga hetk oma käe su tagumikule, tüdrukuid, kes arvavd et nemad on just need kes võivad wc trügida, tüdrukuid, kes on nii purjus et ei saa aru et kas see poiss kelle kaelas nad ripuvad on nednde enda poiss või see viies, kellega ta tänase õhtu jooksul olnud on. Tüdrukuid kes tanstivad suits käes, teevad tantsites väga ebasüntsaid liigutusi, noormehi kes aravad et kui nad ostavad sulle ühe siidri, siis sa pead nendega magama, noormehed kes ei saa ru, kui sa ütled neile et sa ei taha tantsida temaga, siis sa ka ei taha. Inimesi, kes aravad et nad võivad astutada peale su saabastele, käekotile ja ka sulle endale.
Ma ei tea. Peale astumisest rääkides, klubis peaks käima kas kummikutega (juhul kui need on tumedat värvi, vanad ja koledad, et wc, ei upuks ära selle jama sisse mis laiutab ümber wc-poti), tankssaabastega( sest nende ninad on rauast, ega tunne et keegi sulle peale astub)või vägaväga koledate vanade saabaste, kingade või kõige parem kalossidega, et poleks kahju, kui keegi nende peal tallub. Ma ei tea käekoti asemel peaks ka võtma kaasa kilekoti, sest inimesed arvad et nemad kõnnivad kus tahavad ega pea vaatama, kuhu astuvad, ega märkama, kui nad Su käekoti peale astuvad või selle otsa jooksevad.
Ja siis äägime kuidas tahaks CUCCI käekotti ja PRADA kingasid/saapaid.

Tänane pühapäev oli TÕELINE pühapäev.
Eriti mõnus hommikusöök, köögis kus on ahi ja soe. tavliselt hommikuti ma ju ei söö, siis üks kord nädalas on seda hommiku sööki nii hea nautida ja süüa kiirustamata.
Siis lihtsalt olemine, teades et sul on aega.
Siis teise vanaema juures soojad pannkoogid, kuuma kohvi ja jääs maasikamoosiga.
Tõelie selline vanaema soe pühapäev.

Vahet pole et nüüd kodus on nii külm et tahaks toas kindad kätte panna ja soojad pusad, mis on seest beebipehmed, peseb ema kõik karedaks.
Tahaks praegu neid kapukaid mis on Annelisul.

Tamsalust Tallinnasse sõites, nägime kahte kitse, kes jooksid mööda rohelist /põldu pole vist õige öelda, aasa, aga kõlab kõhtalselt/ ja siis sesima jäid.

Igatahes oli mul väga ilus nädalavehtus, koos võrratu ilma, märkamiste, õunte, mõistmise, taasavastamise ja sooja tundega.

Aga kõik tublid koolilapsed juba ammu magavad ja mina, natuke vähem tubli, lähen ka kohe.

www.pilt.ee/merlike on mõned pildid õunadest ja loodusest

Posted by merlike at 00:32 Permanent Link Comments (2)