Märts 2006

March 29, 2006
popipäev

Tavaliselt neil päevadel kui ma koolis ei käi on mul süümekad. St. nad tekivad umbes sel ajal, kui teised lapsed koolist koju tulevad, et oi kell nii palju ja ma pole täna midagi teinud.Aga mis siis, et ma täna pool kaks tõusin. Ma koristasin ja pesin põrandat ja nautisin hommikut, kuigi see oli endiselt hall ja aknast välja vaadates märkasin, et ümber maja on ikka veel nii suur porilomp et kuurini ei pääse.Siis helistas isa ja pakkus välja, et võiksime sööma minna.Isaga on hea söömas käia. Vahel on hea süüa PÄRIS toitu. Ja isaga on hea koos olla.Isa viis mind autoga maja taha kuuri juurde ka, et ma saaksin puid tuppa tuua, ilma et ma põlvist saati märg oleks. Tõime kohe kolm kasti puid üles tuppa.Tegin pliidi alla tule ja panin pesu pesema.Täna on mul toas nii soe, nagu siin pole vist olnudki.Teist õhtut järjest raatsin kaminasse tuld teha. Iseendale.Rääkisin Priiduga. Ja ta ei raatsinud mulle kummikuid osta. Lihtsalt ütles EI ja kõik.Ühele tüdrukule läks küll rongi vastu ja viis juga vaatama ja teisele tüdrukule sõitis õhtul pimedas külla, sest tüdruk oli haige.Minule ei või kummikuid osta.Siis ma rääkisin talle et aga mis saaks kui ma ootaks tema last ja läheks sinna kuuri juurde kakerdama, või oleks väike laps toas, ja ma kukuks ja lööks pea vastu jääd ja upuks sinna porilompi ära, et mis ta siis teeks? Et ta jääks minust ja oma lapsest ilma või jääks laps emast ilma ja ta peaks lapse üksi suureks kasvama. Või et kui mul pole kummikuid ja ma jõuan tuppa jalad LÄBIMÄRJAD, ja nii IGA PÄEV, siis ma jään kopsupõletikku ja ta jääb ikkagi üksi.Siis ta hakkas mõtlema ja lubas mulle need kummikud osta.Küll säästukast, aga siiki. lubas.Meetsega tuleb KARM olla.Aga ma saan oma kummikud, sest Priit on hea.
Siis ma rääkisin Johannaga.Ta saatis mulle filmi, mille ta ise tegi.Pigem oli see sildeshow aga ikkagi.See oli tänase päeva pärl.Johanna tegi oma sõbrannale filmi, sest sõbrannal on homme kontsert ja ta arvab et on paks ja tal pole sõpru. Johanna tegi filmi, et seda talle enne kontserdit näidata.Filmi peal on kirjutatud head asjad selle sõbranna kohta ja selle kohta kuidas teda vajatakse ja mida ta sõpradele tähendab ja siis on sõprade pildid ning nende ühised pildid.Seda ei saa sõnadesse panna.Taustaks mängib Bob Marley “No women, no cry”. Super.Super idee. Nii lihtne ja ilus.Mind paneb kadestama see lihtsus ja ilu mis Johannas ja ta sõprades on. Kuidas nad julgevad teha seda mida tahavad ja olla need kes on. Ükskõik millsed nad välja näevad.Kõik ajavad taga mingit täiuslikkust ja ilu. Ja kõik peab alati olema profesionaalne ja tasemel. KÕIK peab ALATI PILTILUS olema. Nagu ajakirjas.
Nende lihtsus ongi see mis on tõsiselt tasemel.Need pildid seal videos olid lõbusad, toredad, naeratavad, sõbralikud! Need pildid olid siirad. Ka siis kui nad ei näinud kõige ilusamad piltidel välja, olid ikkagi need pildid ilusad, sest need olid siirad.Ma hakkan mõtlema, ja minu sõpradel pole palju selliseid pilte, mis oleksid sellised vabad. Kus lolliatakse ja ollakse nii nagu ollakse, ilma poseerimata. Kuigi, kunagi me nii palju koos seda kõike tegime.Ma tean, olen ise samasugune: “ära tee pilti, ma näen praegu nii kole välja!”Sellepärast kadestangi neid.
Okei, vb mu sõpradel ja meil on ka selliseid pilte. Aga…Mitte enam viimasel ajal.Nii paljud inimesed saavad nüüd lihtalt kohvikus kokku SELLEPÄRAST et ammu pole näinud. Ja hea meel on näha, aga tunne pole enam see. Ja enam ei tehta neid asju ühiselt mida vanasti tehti. Ma olen kohe kohe 19 saamas ja juba ma ei saa piisavalt kõikide oma sõpradega kokku. Juba elavad kõik OMA elu. Enam ei tehta midagi ühiselt, ei käida ühiselt kuskil nii nagu varem ja saadakse harva kokku.Kuhu kadusid need kontserdite ja teatrite ühiskülastused, need meeletud peod ja õhtud, kus KÕIK koos istusid.OMA elude varju. OMADE tegemiste ja OMA aja.Johanna õde näeb välja täpselt nagu portselan nukk, ta on nii ilus.Igatstahes, see oli see video ilus- kõige ilusam kink.Sama ilus, kui see mille kaunite omad mulle eelmine aasta kinkisid- minu luuletused- kiledel. Käega katsutavad.Sellised kingitused panevad nutma.
Siis me rääkisime Priiduga veel sellest, et ta peab varsti oma üürikast välja kolima ja et ta kolib siia minu juurde. Või noh, tema jõudis nii kaugele oma mõtetes, mida julges ka välja öelda.Ma küsisin et kui tema mulle kummikud ostab ja mina ta sokke pesen, et kas sellega ongi siis asi otsustatud? Et see tähendabki seda, et paneme leivad ühte kappi?(Ma soon igast pätsist paar viilu leiba/saia ja ülejäänud viskan ära :S)Ta ütles et ta tahaks süüa ja seksi ka.Jah, sellised need mehed on: süüa, seksi ja sokid peavad puhtad olema.(hea seegi)Mingi uuring näitas seda, et nad tahavad ka vahel naisega rääkida?Ei tea millest? Et SAKUL on uus õlu välja tulnud, seda et sõbra naine on paksuks läinud, mis tulemusega eile jalgpall lõppes, või mis tööl toimus?Ma pole päris kindel kas ma sellist elu endale ühtede kummikute eest tahan.A ja, mehed räägivad et naine peab olema ilus ja naine ei tohi loll olla.Kas sokkide pesemiseks peab olema tark ja ilus?Peaasi et nii kole ei ole et voodis vastu hakkab.Aga Priit leidsis et ega ei pea ju "seda" tehes näod vastastikku olema.No jah, st. vist et ei peagi siis ilus olema.Sest naine võib ju teises toas olla, kui mees rääkida tahab, ja söök peab nagunii olema siis juba valmis kui mees koju tuleb, peale sööki vaatab mees nagunii telekat mitte naist ja teki all on ju pime. Aga siis on jama majas kui on vaja sõpradega välja minna ja naine kaasa võtta. Või noh, see on alguse asi. Nagunii pärast enam naist kaasa ei võeta, kui “poistega” välja minnakse. Ja ehk alguses petab kuidagi ära. Väike solaarium ja meik ajavad asja ära.

Posted by merlike at 23:00 Permanent Link Comments (2)