Mai 2005

May 27, 2005
kevad 2003
Seal eemal-kaugemal.Möödas õunapuuaiast ja solgikaevust.Veel kaugemal.Ära püüa vaadata,Sa ei ulatu sinnani.Kuula!Kas kuuled?Jah, see on rong.Ta ei ole meist kuigi kaugel, kuid näha sa teda siit ei saa.Selleks et näha, kuidas ta metsiku kiirusega peatumata möööda vuhiseb,pead satalle lähemale minema.Mööda vuhiseb ta kõigest, mis elab, kasvab,õitseb ja närtsib.Pead minema talle lähemale,mööda kitsast rada,läbi õunapuuaia, möödudes solgikaevust.Oota.Ära mine!Lihtalt kuula.Rong ei ole veel kaugele jõdnud,ma kuulen veel teda.Nii nüüd on ta seal kääraku juures.Jah, just seal, kus me mustikal käime ja metsmaasikaid nopime.Tahad, läheme mööda kitsast rada,läbi õunapuuaia?Tahad läheme ootame järgmist rongi?Istume selle suure, veidi sammaldunud kivi peale,mis on üsna raudtee ääres.Liigutamatu ja uskumatult vana.EI, ära ütle neile, et me läheme.Las see jääb MEIE saladuseks.Tule! anna mulle käsi.Ära astu võililledele peale.Vaata! Kivi paistab.Ei, ära jookse ega torma!Sa võid kukkuda ja oma kleidi määrida.Tule! Ronime kivi otsa.Sealt näeme hästi, kui järgmine rong tuleb.Kuuled?Mina ka mitte.Tule! ma näitan Sulle, kuidas võililled raudteerööbaste vahel õitsevad.Vaata, kui ilusad kollased.Jah, Sa võid neid korjata, aga ära ennast ära määri.Kuulsid?Mina ka.Tuleb!Tule ruttu! Istume kivile.Kas kuuled et tuleb lähemale?Kuuled seda häält?Pane silmad kinni. Kuula. Jäta see heli endale meelde.Tulebki.Vaata!Ei, mitte paremale vaid vasakule ikka.Näed?See on rong.Istu mulle lähemale.Vaata nüüd. Näed kuidas tuleb?Siis on hea. Anna mulle oma käsi.Vaata.Pane silmad kinni.Ära piilu.Nüüd võid lahti teha.Vaata nüüd paremale. Näed?Näed kuidas rong ära sõidab? Peatumata.Lehvita talle.Tule, ma aitan Su kivi pealt alla.Ära unusta oma võililli!Lähme. Anna mulle käsi.Kas meeldis?Siis on tore.Aga ära siia KUNAGI üksi tule.Mitte kunagi.Lubad?Ta lubab.Kui oleme tagasi jõudnud maja juurde, läbi õunapuuaia viiva teeraja,siis küsin kas ta mäletab mida lubas?Ei.ta ei mäleta
Posted by merlike at 15:38 Permanent Link Comments (0)
May 25, 2005
hämarduv kolmapäev
Kas vahel võiks olla veerandi ja aasta lõpud teistsugused? Tundub et mitte, kuigi tean, et nad oleks kui ma nad teistsuguseks muudaks. Pea valutab. Tujud vahelduvad ja pidev tiksumine peas. Päevast päeva vean enda taga mingit nööri mille külge asjad takerduvad või ma need sinna ise seon. Selle asemel et hoida see nöör puhtana asjadest, et oleks lihtsam edasi minna ja seda enese järel vedada. Ta ju võiks niisama tolkneda mul sabas. Enda tehtud ja tegemata jäänud asjad. Mis on määratud ja ette nähtud. Mida on meil vaja et edasi minna. Mida on vaja et muutuda tugevamaks. Mis on saatus määranud. Palju on antud et kanda. Palju ma võtan endale ise kanda. Palju jaksan kanda. /igale inimesele on antud kanda just nii palju kanda kui ta jaksab/ Alati vean lõpuni. Teadagi. Kõik on ju loomulik. Kohustused ja kõik see mille ise endale olen võtnud. Kuid vahel lihtsalt on vaja... et saaks selle endast välja öelda. Tundugu see siis kas virisemine või halisemine. Me kõik teeme seda. Pea valutab ja ma ei suuda isegi mõelda kas võtta valuvaigistit või mitte. Tabletid pole üldse head mu maole. Ja ma ei salli nende söömist.
Tahaks midagi head aga ei tea mida. Ma mõtlen süüa. Tegelikult ei mahu. Rahulolematus ja otsustusvõimetus. Vaba olla. Mida vähem mõelda seda kergem. Kui üldse mitte mõelda siis jääb tegemata ja olemata. Miski ei juhtu ega muutu iseenesest. Kust jookseb piir. Lihtsalt välja kirjutada. Ilma mõtteta ja sõnasid otsimata, seadmata. Hea massaz kuluks ära. Heleen? INIMESI, INIMESI. Häid inimesi. Heade mõtete ja soojusega. Rahu ja vabdust. Täna ostsin roosa kombeka. Poole aastasele lapsele. Ja ereerekollase pintsaku, ilma nööbiteta. Ei tea kuidas need sinna ette saavad. Vajan praegu ILU. Seda on nii palju mu ümber. Hetkeks märkan. Rohkemaks pole jaksu kui hetkeks. Hommikust kaste värskust ja kaevu. Õhtul ujumas käia õitsvate õunapuude lõhna.
Posted by merlike at 22:46 Permanent Link Comments (1)
May 02, 2005
esmaspäev.ei olnud sinine.
Hull. Ma jõuan iga päev kooli kaks tundi hiljem kui peaksin. Ega keegi sellest suurt numbrit eriti tee aga IKKAGI. Esimene poolaasta istusin viieni koolis. 9 tundi päevas. Läksin pimedas ja tulin pimedas. Nüüd on kuus tundi päevas. Lähen kolmandaks ja tavaliselt jääb viimane tund ära.Või jääb vahepealt midagi ära. St. käin keskmiselt koolis kolm tundi päevas. Halb see pole aga hea ka mitte.Nii siis istusin oma neli tundi ära ja tore on nii, ses suhtes et koolipäev ei väsita ;) viimasest tunnist saime varem ära ka.Üle kolme tunni vaba aega. Trennini. Koju pole mõtet tunniks ajaks minna.Tulla? Ja niisama linnas jõlkuda. Eriti kui vasakul õlal on spordikott, 10 kilone KÄEKOTT ja näpu otsas tilpneb veel arvuti. Nii siis otsustasin et olen asjalik ja lähen istun kolm tundi kohvikus ja kirjutan oma uurimustööd. Mida ma oleks võinud pool aastat kirjutada aga jah, eks oli enne teisi kiireid asju. Toimetusi. Ikka viimasel minutil. Nii ma siis Moskvas täna istusin. Poolt tundi ei saanud netti ja lõpuks connectisin kõik võimalikud asjad ära. Kindlasti pooled asjad võtsin maha ka mis peaks peal olema. aga lõpuks sain. Copysin materiali arvutisse et kui juhtub olema mõni koht kus WIF´it ei ole et siis saaksin ikkagi tööd teha.Järgmine probleem oli et niii väga oli vaja minna sinna ainsasse kohta kus kuningad kunagi jala käisid aga ei julgendu arvutit üksi jätta. Jah kamoooon Moskva on ju trendi inimeste koht, kõigil on läpakas laua peal aga ikkagi....Mõtlesin et lähen panen kellegile arvuti sülle ja ütlen et valva, käi rates ära.Aga oh imet, tuli Tormis, nagu kingitus. sain oma toimingud tehtud ja leidsin hea sõbra(kusjuures parima)(ei, mitte ma ei leidnud teda täna Moskvast, vaid ta on juba mmu mu sõber, parim sõber) kellega koos külma lattet rüübata. No tema jõi sooja kapppppotsiiinot.
Käisin trennis. Hea oli. Nädal aega jäi vahele. Halb.Linnateatrist käisin ka läbi.
Siis tulin koju. enne käisin veel säästukas ja ostsin endale süüa. Ei, ei ostnud kiirnuudleid. Ostsin hiinakapsast, redist, kurki, paprikat, kanafileed ja kalapulki(pulkasid?)Õhtune päike paistis mõnusalt köögi aknat sisse ( natuke liiga mõnusalt tundis ennast, pidin ribikardinaid natuke koomale tõmbama, et ta liiga palju ka laiutama ei hakkaks, sest muidu ma ei näinud telekat )Telekast tuli "Kodu pärast kooli" ( nagu Tartus tavatsetakse öelda. originaal- "kodu keset linna")Super. Vanemaid ei olnud, päike paistis, päev oli niivõrd kuivõrd möödas, olin midagi teinud ka, kell ei olnud palju ja sain mõnusalt endale head sööki valmistada ja tobetat sarja piiluda.Tegin salatit. Rohelisest. Pressisin veel aplesini sisse. Apelsinimahla. Ja kanafilee peale tilgutasin ka.Siis tõstsin toorsalati kahte väiksemasse kaussi, ühele lissin küpsetatud kanafilee tükid ja teisele ahjus tehtud kalapulgad, natuke majoneesi ka pulkadele ja...mmmm.Ma ju pean ennast natuke kiitma.
Vot selline esmaspäev.Tobe kui kell hakkab peale 21.00 tiksuma. Siis nagu tundub et on veel aega et midagi teha. Ootamatult saab aga kell 23.00 ja siis hakkab peas tiksuma, et peaks hakkama asju kokku tõmbama aga ikka on veel vaja üht ja natuke teist teha. Ja nii see magama mineku aeg lükkub ja lükkub. Siis on eriti tobe kui kell on 00.00 ja meenub et peab kell 6.oo ärkama. Ekstra tobe on kui ärkad 7.52 ja jõuab kohal et mm...ma jõuan esimese tunni asemel jälle kolmandaks.Igapäev vaatan tunniplaani ja luban endale, et homme jõuan esimeseks. Et oluline tund on, ma pean.
ja kell näitabki 23.17- nii et aeg hakata asju kokku tõmbama ;)Homme ärkan kell 6.00
Posted by merlike at 23:24 Permanent Link Comments (1)