November 2004

November 28, 2004
Milla Jovovich- on ilus naine.
Posted by merlike at 23:04 Permanent Link Comments (0)
November 22, 2004
ERKI moeshow 2004.
Ma armastan MOODI. ILU. MODELLE. ja MOESHOW FEELINGUT koos hea muusikaga.
See tõesti on AINULT minu arvmus. Show oli äärmiselt kehva. Kõige paremini oligi just sellelst showlt näha, milline EKA üleüldiselt on. See kõik mis seal toimus... oli nii iseloomulik EKA´le. Ei, ma ei ole EKA vihkaja, kuid... lihtsalt seal on palju, mis mulle ei meeldi. SuperNooval tekib hoopis teine tunne, isegi kui kollektsioon lihtsalt ei meeldi, siis ikkagi ma leian igast kollektsioonist midagi. Maitse ei pea üks olema, kõik ei saa kõigile meeldida aga nendest kollektsioonidest, mis jõuavad SuperNoovale, leian ma alati midagi. Loomulikult on seal orraldus väga palju parem ja lava ning modellid. Jätab rohekm proffesionaalse mulje. Olen alati väga rahule jänud.Siis, kui saalis tuled kustu pandi ja muusika kõvemaks keerati siis korra tuli see moeshow feeling, mis VÄGA tugevalt on SuperNoooval.A põhiline on see ka, kuidas eesti inimene moeshowle läheb. Ja kuidas moeshowd korraldatakse ka. Pileteid millel oleks istekoha numer, ei müüda. St. et inimesed lähevad tund enne showd kohale, seisavad ja ootavad kõik üksteise otsas ja siis kui uksed avatakse, siis lihtsalt trügivad ja pressivad, nii et sa võid täiesti rahulikul nende inimeste keskel niisama seista, see massivool viib endaga kaasa. Eesti inimesed lähevad moeshowlw. Nagu näljalised supi järele.Kas tõesti, lavalt käib läbi 33 kollektsiooni ja mulle meeldib neist 1. Üksainus. See on puhtalt meeldimise asi aga ülejäänud 32? ma ei leidnud neist ka mitte midagi. Allesjäänud 32 kollektsioonile, väga vähestets võib leida mõne ükski killukese, mida märkida. Nagu, ma ei oska öelda. Kui juba 28 kollektsioon oli laval, siis ma ei oskanud midagi märkmikku kirjutada.Polnud sõnu. Mitte ühtegi sõna, et tuua välja miinused või plussid või eripärad. Mitte midagi. See väehene mis mul öelda oli, see olgi juba öeldud. Paljude kollektsioonide kohta käisid samas märkused. Põhikooli moeshow tunne tekkis. Ükski kollektsioon peale selle ühe, ei andnud edasi efekti ega mõtet. Osaliselt oli see lava süüa ka. Lava oli aula lava. Piklik. Puudus catwalk, mis annab tegelikult nii palju. Sellepärast et lava oli lihtsalt ühtepidi piklik ja kahelpool ääres veel mingid kõrgendikud, mille taga asetses suuur pärg, nagu missivalimistel, 90´ndatel, oli kindlasti väga raske oma kollektsioonile liikumist seada. Seepärast enamus kollektsioonides kõik modellid edasi tagasi tammusidki, või moodustasid ringikesi ja korrapäratuid kujundeid. Usun et see halb liikumine oli tõesti suureltjaolt lava süü, kuid siiski oleks saanud loomulikult ka paremini ka liikumist seada. Kuid, laval on vähe ruumi ja siis mõeldaksegi ülepingutaud liikumine.Modellid olid üleüldse ÄÄRMISELT kehvad. No ei ole vaja sõbrannat võta, kui sõbranna kõndida ei oska ja ei anna modelli mõõtu välja. Jummal küll, meil pisikeses eestis on väga mitu suurt modelliagentuuri, kus tüdrukuid nagu vihmausse peale vihma. Miks neid tüdrukuid ei anta siis showle? Kui eestis aasta jooksul üldse ainult kaks suurt showd toimubki. Või antakse? Lihtsalt nad ei oska kõndida ja laval olla? Nagu kartulipõllu peal...jalutavad mööda lava suvaliselt ja ei tea kuhu vaadata ja kuidas olla, õlad ees, samm sassis. Mis põhiline, kõik tahavad niiii väga modellid olla. Sama on disaineritega, kõik tahavad saada ja ollla mekunstnikud, neid tuleb lihtsalt niiii palju koguaeg juurde, kõik teevad vaikselt moodi, mis on äärmiselt tore, kuid showlw asi jõuab siis võib ikka enamjaolt kohata... ma ei oskagi õiget sõna sellle kohta öelda. No ma tõesti ei tea. Kui need riided, mida eile näidati, oleksid olnud MODELLIDE seljas, siis äkki oleks teine mulje jäänud, ja kui üleüldse oleks kogu show olnud paremini tehtud. Kid sama,s kehv on kehv. Aga ma räägin sellest, et ei saanud nagu disaineri tööd vaadatagi, sest lihtsalt kogu tähelepanu läks modellidele. Kurb. Selliseid modelle kohtab tõesti koolimoeshowl, või põllul kõndimas. Disainerid peaksid natuke hoolikamalt oma modelle kes nende kollektsiooni lavle viivad, valima. Sest point on ju selles, kas modell kannab selle kollektsiooni välja või mitte. Modell paneb lõpliku punkti.
Põhiline ongi see, et jääb mulje nagu väga paljud disainerid arvaksid et mood peab alati midagi väga teistsugust olema. Ja kindlasti midagi sellist, mida sa igapäev selga ei paneks. Võimalikult sarnane kosmose teemadele ja maavälistele jõududele. Et kui panna hästi palju vidinaid ja värve ja detaile et siis on raske kunst. Võimalikult TEISTSUGUNE. Paljude kollektsioonide puhul jäi selline tunne nagu oleks ema kapi kallal või Paavli kaltsukas käidud ja täiesti suvalised asjad üksteise otsa pandud. Pulli pärast. Värvid, stiil , midagi ei klappinud.Kollektsioonide muusika oli ka halb. Enamusel
Äärmiselt nõme on tegellikult kritiseerida seda mida ma tegelikult ise ka teen, kui samas, mulle ei pea meeldima kõik see mis mulle ette söödetakse. Mulle ei pea meeldima keskpärane. Ja see tõesti, on ainult minu arvamus. Ma olen näinud palju paremaid showsid. Eestis.Ma olen samamoodi ju eestis kasvanud, samamoodi kapi taga oma moodi teinud aga miks ma ei näe näis kollektsioonides midagi? Kas ma ei oska näha või hinnata? oleks et ma tulen kuskilt Milanost ja ütlen fuifui. Aga ei tule ju. kas ma olen harjunud millegi muuga? Vaadanud FASHION TV´d ja sirvinud VOGUE´i, ning loonud endale moest ja moeshowst mingi teistsuguse ettekujutuse? Ootan ma liiga palju, või ma lihtsalt ei mõista?
ei teagi kas peaksin kollektsiooni numbri taha nime ka panema või? a milleks. kirjutan ju ainult ma arvamust.Aga siit nad nüüd järjekorras tulevad. Niipalju kui mul öelda oli nende kohta ma nüüd ütlen. Et kui keegi veel käis juhuslikult vaatmas siis, andke teada.
1.) Palju värve, palju sädelust, natuke närvis. Selline tunne nagu kollektsioon teeks proovi. Eba konkreetne. Kollektsioon ei õigustanud ennast ära.kuid, tagantjärele vaadates oli ta üks üle keskmistest. Mis seal üldse oli.
2.) Mitte nii halb. Kuid modellid ei kandnud disaineri tööd välja. Tuim.
3.) Kasutaud. Igav.
4.)Poisid olid väga head, poiste näod olid head. Tähelepanu oli koguaeg kollektsioonil. Üle keksmise, kokkuvõttes.
5.)Algus oli palju lubava. Vaatasin ohoo. Konkreetsus ja head modellid, seda kuni kolmandanid, mil kogu kollektsiooni mulje kokku kukks. Valgus laiali.
6.) Tuim. ilus. Tuim.
*7.)Liikuime, idee 5+. Väljakantud kollektsioon, idee jõudis publikuni. Konkreetne, ütleks et täiuslik. Lemmik.
8.)ilusad modellid. Pehme.
9.)Mööda minev. Kroogitud paber? milleks?
10.)Meeldis. Natuke.
11.) HULA- alati on nii palju komplekte, koos modellidega laval. Kuid kollektioon on lõbus, lihtsad värvid, mõnus vabaaja riietus. HULA on HULA: mitee halb.
12.) oota, midagi on täiesti sassis. ma ei saa enam üldse aru. mis kollektsioon mis numriga kokku käib. märkmikus lähevad numrid kokku aga kavalehel mitte.HULA peaks olema 13. a mis see 11 ja 12 siis oli? 12.) on mul tegelikult kirjutaud et proffesionaalne. Mõjuks poes aga mitte laval.
14.-18.) VILISTLASED. Mood oligi juba poe ja kataloogi mood, proffesionaalne ja väljakujunenud. Ei oskagi hinnata, oli ju igasugust, nagu poe lettide vahel ja kataloogiski. Firma värk. 16. kollektsioonis oskasid modellid vähemalt kõndida.18.) oli Aldo Järvsoo, kelle mood pole mulel kunagi meeldinud.
19.) Baleriini liikumine, tegelikult võimeline koos pulga otsa kinnitaud lintidega. Ilus vaadata, kollektsiooni kolme võimelja seljas, ei pannud tähele. Võimelis kollektsioon.
20.)Proffesionaalne. Mõjuv. Isikupärane. Mingigi konkreetsus ja ühtsus, kuid viimane komplekt, rikkus kollektsioon üldhea mulje ära.
21.)uimane. Kõige jubedam vist. Mitte midagi.
22.) EKA iseloomustus kollektsioon. Täpselt. Täislik EKA.
23.) Mitte midagi. Kehvad öösärgid.
24). Esimene modell VÄGA hea. Hea kõnnak. See on kõik mis mul kollektsiooni koha öelda on.
25.) Ühel modellil olid need salendavad plaastrid peal, mida tv-shopis reklaamib. Palju kiilakaid. mehi ja naisi.
26.)Ühtsus puudus.
27.)Põhikooli tase.
28.)Ühtsus. Kõik sobis. Hea muusika.
29.)Hea video. Ainuke. Kollektsioon polnud midagi, suvalised riided kapist.
30.)Kõik venepärased detailid. Retuudie peal valged sokid, lipsuga kingad, lilla...ja kõik selline.
31.)mis selles kollektioonis oli?Mitte midagi märkimisväärset.
32.)Mitte nii halb, head modellid, kandisd kollektsiooni välja. Suur valge puudel.
33.)Punane.

*- see üks.
Simona on ilus ja mõjuv.
Huvitav, kui palju tolmu inimene endale päevas sisse hingab?
Sõna ISIKLIK on oluline ja tähendusega. Ilus sõna on ka.
Posted by merlike at 00:34 Permanent Link Comments (0)
November 18, 2004
takso
Viljandis. helistad : " Tere, palun taksot Centrumi ette", vastus: "kohe tulen". Ning vähem kui kahe minui pärast on takso ees. Taksojuht istub uues Mersus, ning taksjuhi vanus lähebe kuuekümnele.pealegi on kestvus 13.sekunditTallinnas helistad, siis ütled aadressi kuhu taksot tahad tellida, ning seejärel tädi kisab : "Mis on teie nimi? ah? selge. ja teie telefoni number palun?poisid, poisid, kes võtab ülase 16? poisid", või siis lülitab sind ootele, ning telefoni hakkab "väga" meeldiv muusika kostuma. Ei teagi kas see muusika on hullem võimalus või mitte. võimalus #1. "Hallo, hallo? Takso tuleb 9 minuti pärast. number on AAA 000" 2# "Hallo? Hallo? kahjuks ei ühtegi vaba masinat, helistage mõne aja pärast".Kui hästi läheb siis takso ilmub kohale, 9 minuti pärast, taksojuht on sifkade järgi haisev umbes 50. aastane meesterahvas kes on umbkeelne, st. eesti keelest ta aru ei saa. Ning auto on vana mersu. Ja ilmtingimata mängib vene raadio.Keskmise kõne kestvus 1.5- 2.5 minutit.
See kukkus nüüd väga pessimistlik ja paha välja. tgelikult see ei olnud nii mõeldud. Tahstin lihtsalt öelda, et igakord kui olen Viljandis taksot tellinud, on see meeldiv olnud ja teistmoodi kui siin, suurlinnas, Tallinnas. Tegelikult ei ole hullu midagi. Olen ju igakord ilusasti koju siiki jõudnud. Muidugi tund ja 7 minutit on ebameeldiv taksot oodata, keset Tallinna linna. Kuid siiki, kõik on hästi :)
Posted by merlike at 22:55 Permanent Link Comments (1)
JÕULUKOOK
jõulukoogi retsept, mille emme ise leiutas täna ( no kindlasti on Anu Saagim seda ka teinud ja kõik teised leidlikud ja andekad inimesed. Kaasaarvatud Johanna ema, ise steppimasinal steppides).
ostad poest piparkoogid (LAIMA piparkoogid on väga head, minu koera lemmikud ka), või teed ise, immutuad piparkoogid moosiga läbi( soovitavalt vaarika) , et tuleb selline ühtlane plöga, siis valad selle nagu põhjaks, kuskile vormi. See nn. põhi on õhuke. kõigest mõni millimeeter. Nüüd võtad kodujuustu, vahukoort ning želatiini ja segad kõik need kolm komponenti omavahel, ning valad selle piparkoogi aluse peale ( no see mis seal kuskil vormis juba lebotab). Siis külmkappi ja paar tunnikest lased seista.
TÄIELIK JÕULUKOOK:mm. hea:)

Posted by merlike at 22:19 Permanent Link Comments (0)
November 17, 2004
selles on see miski. tugevalt. minu jaoks
sees haiget kõik teeb, võimatu näib. mis tahes suuda.veel kurvastan. veel sooviksin kõik tagasi muuta. kaob hetkega kõik. just nagu sõit, maailamaegade lõpuni ja taas üksinda ma hakkama saada, püüan selle valuga. japalun jõudu natuke. vaid jõudu et edasi minna.ja ma vaid palun mõitsmist vaid natuke vaid mõitmist,et koguda end. ja ma vaid. palun aega natuke.vaid aega et järele mõelda.ja ma vaid. palun vaikust natuke.et kuulda mis elul öelda.kõik möödas on nüüd. kaotus mu sees.rahu ei anna.vajan endast välja. enam ei jaksa.vastutust kanda. ja ma vaid. palun jõudu natuke, vaid jõudu et edasi minna ja ma vaid palun mõistmist vaid mõistmist natuke, et edasi minna, ja ma vaid palun aega, vaid aega et järele mõelda.kaast ma tahaks kaasa.sest kuskil seal, tundub hea.minna, lihtsalt minna. ja jätta kõik.
/Hannah

Tunnen nii selgelt ja vajan just kõike seda. Et olla ja arusaada.Lihtsalt olla. Endast välja lasta, kõike seda, mis minus kinni.Et edasi minna.
Posted by merlike at 14:39 Permanent Link Comments (0)
November 16, 2004
lühidalt
Tulin täna väga olulise ja kalli sõbranna juurde Viljandisse. Me pole ammu saanud lihtsalt koos olla ja niisama lobiseda. Tulin ka sellepärast et natuke iseendaga olla ja puhata. Kasvav tempo ja kooliasjad hakkasid vaikselt kasvama ja kasvama. Tahan lihtsalt natuke niisama olla. Vabalt.Tegime pitsast ja sõime kumbki peaaegu liitri jäätist. Vaatasime kaks jobunaljakatjaarmast filmi. "Kolmteist" ja "Mannhattani tuhkatriinu", esimeses oli midagi ja teine oli armas. Aga tegelikult ei tahtnud ma üldse neist filmidest rääkida, seda ei saa paari sõnaga teha.Tashtisn rääkida sellest et, läksin täna lõunajal rõdul, päike paistis pilve tagant ja õues sadas laia lund, Laura elab mäe all ja tema rõdrul on vaade ülesse mäe peale, kus on tihedalt väikesed majad koos väikeste aedadega, ühes aias oli täiesti raagus puu ja puu otsas kollased õunad. Ilus ja eriline tunne. Nii puhas.
Posted by merlike at 23:56 Permanent Link Comments (0)
November 15, 2004
15.november
Pargipuude oksi murrab sügiskülm poeb mantlihõlma vahele.Mäletan, et ükskord leheprügisvõtsid õrnalt kinni käestja kinkisid siis mulle suudluse.Sama kiirelt nagu see kõik juhtussilmapiiri taha kadusid.Vihm su jäljed pargiteedelt uhtusma hüüdsin vihkan maailmasest aega peatada ei saa.Ja palusin et jälle korduks see15 november vihmasajuneLiiga hilja sain ma sellest arutulega ei tohi mängida.Las nüüd väljas möllab sügismaru,sest maailm palju selgem näibaeg ikka oma rada käib.Kord palusin et...Ja kuigi rahvas on mu ümberolen üksinda.Kui kohtusime teadsin koheiial sind ei saasind iialgi ma endale ei saa.Veel vahel palun ma.../Terminaator
Posted by merlike at 22:54 Permanent Link Comments (0)
November 14, 2004
ütlen veel...
"Kulminatsioon"- ma ei oska tegelikult väga täpselt kirjeldada ega öelda mida see minus tekitab. Ses suhtes, et ma ootan alati seda üritust. Ja tavaliselt ma paljudele teistele omaloomingu üritustele ei lähe. Tegelikult tahaksin minna aga vahel on raske leida kaasa inimest, kes tahaks ka tulla. Selle inimesega. kellega sinna üritusele minna, peab väga hea klapp olema. Et ta ei oleks minuga kaasas lihtsalt niisama, ei tolkneks niisama kaasas. Et me ei läheks sinna nagu sõbranned kohvikus, et nüüd lähme omaloomingut vaatama ja kuulama aga terve õhtu pläterdame ja muljetame kes mida millal tegi ja kellel mis värvi varbaküüned on. Need üritused vajavad natuke vaikust ja rahu. Mingis mõttes. Vähemalt mina tunnen nii. No ühesõnaga. Tahaksin ma peaaegu, et alati minna igasugu omaloomingu õhtutele aga sageli ei ole seda õiget inimest kellega minna. Alati ei peagi kellegagi tingimata koos minema aga hea on jagada. Mida ma pläran. Ei suuda ennast täna arusaadavks teha. Vahel tahan üksi minna ja siis käin üksi teatris ja kinos. AGA KULMINATSIOONIGA on nii, et asi ei ole selles, et ma tunnen neid inimesi, kes seda korraldavad ja lähen sellele üritusele sellepärast, et noh, sõbranna korraldab, ma ei saa ju jätta minemata. Need üritused on erilised. Alati pime, küünlavalgus ja salapärane. Just salapärane on õige sõna. Kunagi ei tea täpselt mis tegelikult on või kuskil keegi on. Eile...läksin üksi mööda neid suuri vanu kivitreppe ülesse, küünla valgus kumas, jahe oli. Läksingi üksi. Loomulikult kohtasin seal palju tuttavaid kellega ma ka vahepeal koos olin kuid olin ka palju üksi. Liikusin ringi, vaatsin ja lasin endast läbi. Ma lasen ennast selle kõigega kaasa viia. Olen selle sees. Ja tunnen seda väga sügavalt. Nagu viimane Kulminatsiooni üritus mis toimus enne eilset, minu andmete järgi. Pirita kloostris. -See koht oli PARIM, kulminatsiooni jaoks. Kloostri varemed mõjusid väga tugevalt. võrratu. imeline. no ühesõnaga, eelmine sügis see üritus. Juhtus kuidagi jälle nii, et ma läksin sinna mingite inimestega aga jäin sinna üksi. st, et ma ei olnud konkreetselt koos ühegi inimesega . Mingi hetk ma läksin minema, st mõtlesin, et lähen ühele sünnipäevale Rahumäele. Sõitsin siis bussiga linna ja ...helistasin sõbrannale, kes oli ma ei tea kus metsas hoopus ja mingid jamad olid ja inimesed olid joogised. Sõitsin tagasi bussiga kloostrisse. Ei tõmmanud sinna Rahumäele. Mingile läbule. Kui kloostrisse tagasi jõudsin olid kõik minu inimesed ma ei tea kus. Kell ei olnud vähe ka tegelt. Vaatsin filme ja ma jäin magama seal rõskes keldris, teiste keskele. Meetult külm oli seal keldris+ ma olin keldrist välja viiva trepi peal. Äärmiselt hea koht muidugi pikutamiseks :) Ärkaisn keset ööd. Mitte ühtegi tuttavat nägu läheduses ei olnud. Enamus magasid, keldris patjade peal ja tekid ümber. Siis ma otsustasin et lähen koju. Sest ei lihsased olid värisemisest krampis ;) Ronisin keldrist välja, meeltult külm oli. Kuigi oli alles septembri keskpaik oli väga külm. Pealegi oli öö. + magama jääd siis keha temperatuur langeb ka. Kell oli umbes4. Tellisin endale takso ja kõndisin läbi Pirita kloostri varemete siis väljapääsu poole, järsku avastasin, et kloostri värav on lukus. Läksin ostima kedagi kelle käest võtit leida. Kuid seda inimest ma ei leidnud. Nii ronisingi kuskilt üle müüri ja lõpuks üle aia ka veel. külm ja unine oli olla. Aga tunne oli hea.Huvitav tegelt, ses suhtes, et nii palju tuttavaid on alati sellel üritusel olnud ja nagu ... miks ma olen viimasel kahel üritusel üksi käinud või üksi olnud. Ma aravan, et ma olen siis ise nii tahtnud. Inimesi kellega "hängida" leiab alati.Äärmiselt nõme sõna on HÄNGIMA.
Tekkis ütlemise vajadus aga öeldud ei saanud.ERILISE ja IMELISE tunde tekitavad need üritused.
Eile oli ka külm Kulminatsioonil. Eriti siis kui KÕIK inimesed läksid ära ja mina tellisin endale 49 minuti taksot. Lõpuks ma selle sain. Linda nimel tellisin.
Posted by merlike at 23:14 Permanent Link Comments (1)
Pühapäev. ja natuke enne
Hannah mängib. Balladid 2. Mulle ikka väga meeldib. Lihtsalt, kuidagi väga lihtne ja siiras.Nukker. Rahulik. Ja hea. Ehe.Mulle meeldib see mis ta teeb.Mul tulevad kohe meelde jõulud mis olid 2 aastat tagasi. Siis ilmusid Hannahi balladid. Mul oli väga raske periood ja see plaat oli ainus mida ma suutsin kuulata. Ainult seda. Päevad ja ööd. Ok, väike liialdus et ainult seda aga see oli päriselt ainus mis ei häirnud ega käinud närvidele. Jõulud ja lumi.Issake, mis mulle praegu meenus seoses jõuludega, kusjuures mul on väga jõulutunne juba mõni aeg. Kaks korda aastas on mul väga raske- üks kord enne jõule ja teine kord kevadel. Jõulud on tulemas. Aga ma ju ometigi ei mõtle sellele et mul läheb raskeks. Ei. Ja raskused on edasi viiv jõud. nad annavad märku, et millele me peaks rohkem tähelepanu pöörama. Raskused sunnivad meid tegutsema ja arendavad meid kõige paremini. Kustileenu, kas Sa mäletad seda aega enne jõule, kaks aastat tagasi?2.12 on kontsert.Sisask on 21.12. Kaarli kirikus. Minu lemmik kirik. Issi sünnipäev.
Isadepäev- ema isa jõudsid Pärnust enne kelle 19.00 natuke koju. Pidin issile pitsat tegema aga nad olid näljas ega jaksanud oodata. Olid toonud ka mingit valmistoitu ja värke. Sõime koos. Kui nad on nädalavahtustel ära ja pühapäeval tulevad, siis on hea. Tulevad naeratavad ja teevad pai. Mitte igakord. Vahel on närvilised, siis kui hilja tulevad. Sada kotti käe otsas koer jookseb jalus ja on meeltult õnnelik et vanemad koju tulid, vanemad on aga väsinud ja vaja veel kotid pakkida lahti ja pika tee sõitnud ja koer hüppab kargab ka veel kõige selle vahel. A muiudu on tavaliselt hea. Küsivad mis ma tegin ja kuidas mul läheb. Vähemalt isa teeb nii. Siis on hea temaga rääkida.
Taas on rahulik pühapäeva õhtu. Olen ise endale pühapäevad rahulikuks teinud. Päeval puhkan ja olesklen. Tegelen oma asjadega. Ei taha pühapäeval kodust kuskile minna. Lihtsalt olla tahan. Ja nii ka teen. Hea on olla aga samas natuke häiriv, sest homseks on vaja vene keele kirjand kirjutada ja ajaloos ning matemataikas on kontrolltöö + graafika plaate peaks kraapima. Et ses suhtes et pean nüüd neid asju tegema hakkama.
Ülle Ulla.
Ema tõi täna mu käeketi ja sõrmuse parandusest ära. Sõrmus on enda nägu aga sõrme pannes täiesti võõras ja ma ütleks et isegi ebamugav veidi.
Eile. Korraldasid kolm toredat noort tüdrukut kutuuritehases ürituse. Üks neist on mulle üks kõige kallimaid ja lähedasemaid inimesi.Ma olen väga õnnelik tema ja ka nende kahe teise tüdruku üle. Et nad sellise asja ette võtsid ja ära tegid. See üritus ei ole niisama sõprageda hängimis pidu kus on umbes 20 inimest ja ei ole ka suur massiüritus vaid teistmood. Kulminatsioon. Rahulik. Neile kes tõeliselt tahavad. Tublid on need tüdrukud, kes seda korraldavad, nad tahavad seda tõesti teha. See on võrratu.Üritus meeldis mulle väga. Nagu ka teised "Kulminatsiooni" üritused siiani. See olemus ja õhk seal. Meelolu. Seda on raske sõnadesse panna. See on kuidagi nii oma. VabaMis siis eile seal toimus? Esinesid PIA FRAUS ja JÄÄBOILER ning oli Maris Kerge fotonäitus "Joosep".Pia Farusi ma ei ole kunagi varem kuualnud. Isegi ma ei tea, ei tulnud pähe enne eilset üritust netist otsida ja kuulata. Tundmatu asi minu jaoks. Kuigi see bänd on päris kaua juba eksisteerinud. Mis ma oskan öelda? Nii palju et, vastu ei hakkanud, isegi natuke meeldis. Aga esimest korda et kuulata mingit bändi, on LIVE üritus natuke halb. Kuid täna kuulasin neid lugusid arvutist, ja ilma LIVE´ta ma neid ei kuulaks vist. Plaadi pealt. Kodus. Võibolla kuskil üritusel. Aga mitte niisama kodus. Ja mina ei tea, peaaegu et alati on ka see värk, et bänd, mida ma enne ei ole kuulnud ja esmakordselt laval näen, siis ma kunagi ei kuule laulusõnu. Milles asi on. Pia Farus ei ole mingi uustulnuk bänd et nagu lihtsalt...ei oskaks reguleerida seda et bänd ei mängiks lauljast üle. Kas viga on helitehnikus kes istub tuima näoga (vahel tundub et enam tuimema näoga ei saa) puldis mingi kilejope seljas ja niisama näpib seal neid nuppe kui viitsib ja teeb tarka nägu. Väga tihti on nii et bänd mängib sajakordselt lauljast üle, ja mitte ühestki lausõnast pole aru saada. Eriliselt ilus tüdruk oli see kes mängis süntekat. Kohe väga ilus. Selline korektne ja mitte lihtsalt ilus vaid temas oli seee siemine sära ja ilu mis peegeldusid tema välisesilus. Väga ilus tüdruk.Huvitav kust või millest tuleb nimi Pia Fraus?Miks mulle meeldib see omaloomingu õhtu veel, sellepärast et sinna tulevad inimesed enamvähem ühest stiilist. st et massi üldpilt on sarnane. riietus ja üldse. No sellised kunsti ja selle muusika inimesed. Ei ole nii et ühel peol on dressidega, mini seelikutega, nahktagidega, tanksaabastega, villaste seelikutega. värviliste põlvikutega, kõrgete kontsadega inimesed. Läbivalt on siiski üks stiil. Sellised kunstinimesed. Vähemalt oma hingelt kui mitte niivõrd välimuselt. SUPERNOOVA´t ja ERKI moeshowd kaifin ka sellepärast et kõik omastarust tähtsad ja tegijad ja tegijatetähtsad moegurud on kokku tulnud ja ei tea mida selga pannud. ON MIDA VAADATA. no see on natuke teine asi. see selline moefriikide kokkutulek, kõik püüavad olla. Mõned nagu on ka. Aga see omaloomingu õhtu just. et see on selline et kõik tulevad ja ongi nagu nad on. või kui ei ole siis see ei hakka häirivalt silma.Nii siis. Pia Fraus oli selline nagu oli, täielik kontrasti vahe Jääboileriga. St. et Jääboiler, nad tulid lavale ja OLID ka rohkem need kes nad olid. Ei ajanud niisama mula ja ei saatnud konjaki pudelit mööda lava ringi. Nad nautisid ise seda, mida tegid. Nende pillid kõlasid hoopis tiestmooid, igast sõnast mis nad laulsid oli aru saada. Feeling (kui seda võib nii öelda) oli väga hea. tunnetatav. vägagai. ja ma ei oskagi öelda. TÕELISELT HEA: ülepika aja tundsin ma tõesti ennast hästi seal vanas kultuuritehases Jääboilerit kuulates. Mitte et üleüldiselt vaid just et midagi kuualates ja seda nii väga nautides. Vahepeal käisin jooksuga telfoniga rääkimas ja kui tagasi tulin oli üks minu lemmik lugudest poole peal juba. see ei olnud tore. eelviimane lugu oli ka üks minu kõige lemmikumatest. Siis oli väga hea. See ära tundimne ja LIVE´s kuulamine. Kõik see mis nad tegid oli nii rahulik ja sujuv. Nad ise olid nii rahulikud ja tundus tõesti et nad nautisid seda mis and laval tegid, kusjuures nad olid laval väga pikalt. Peaaegu et kaks tundi. ja koht oli hea. Üldse oli hea. Laura oli hea. Inimesed ümberringi olid head. hea oli et Marilis ja Kadri jäid. hea oli näha neid keda polnud mitmeid mitmeid aastaid näinud.Laura, Martiina, Mari- aitäh Teile. Te olete võrratud. Lõputult palju jõudu ja head teile. Ärge kahelge selles mis te teete. Uskuge heasse ja iseendasse.
kõik.hetkeks.
HEA- on sõna, mida kaustan palju, kuid see on sõna mis ei ütle piisavalt. Sõnu on vähe. Sageli on sõnade tähtsuse tähendus väärtusetu.

a natuke bussi juttu ka. üks hommik sõitis bussis ümbes 55 aastane naisterahvas kes 10 minutit tegi eeltööd ta vaatas mitukümend korda ringi, et keegi näeks ja kui ta oli lõpulikult veendunud et keegi ei pane tähele, mis tal plaanis siis võttis kotis välja huulepulga ja värvis huuli. Ma ei kujuta ette ta oleks aru saanud et keegi tema tegu märkas, ta nii püüdis seda varjata.eelmine nädal õhtul, sõidsin bussiga koju ja bussis oli umbes 60. aastane taaskord naisterahvas, kellel oli moodne tviidist mantel seljas ja kübar peas, ning ta kuulas pleierit. Huvitab mis muusikat?
ma kohe pidin.

Posted by merlike at 22:30 Permanent Link Comments (2)
Ita Ever
Siiri Sisask
Doris Kareva
Evelin Pang
Posted by merlike at 15:48 Permanent Link Comments (0)
November 10, 2004
SUPERMODELL
Lihtsalt. Olen õnnelik. Ma nägin ja tundsin ära. Algusest peale. See teadmine oli lihtsalt niii tugev.nii siis "America´s next top model" jah. SEE sari. Vaatsin seda alates teisest osast. Neid tüdrukuid oli palju. Ei olnud ilusad ega miskit, ei saanud suurt aru esimesel korral ju ka, AGA ma ütlesin endale kohe: SEE tüdruk võidab. Teadmata temast midagi või nägemata tema pilte. Ta ei jäänud silma oma meeltu iluga. Kuid temas oli kohe SEE miski. Ta ei pritsinud seda igal sammul välja, kuid temas oli SEE, ja seda näeb ja tunneb kui TEDA vaatad. Ma jälgisin iga kolmapäev seda saadet.Ma lihtsalt teadsin et SEE on SEE tüdruk, kellest saab järgmine supermodell. Supermodelliks ei saada vaid sünnitakse. Rääkisin mitmete inimestega ja arutasime et kes võiks võita, väga mitmed inimesed lähtusid sellest kelle poolt parasjagu žürii oli, kellele žürii plusse andis. Temal, kellesse mina uskusin, ei läinud alati hästi, vahel oli ta halvem kui kõik teised, ükskord oli ta üks kahest, seismas otse žürii laua ees, kuid läks tüdruk Tema kõrvalt. Tema elu oli mood, Ta elas selles. Tema oli see. Paljud tüdrukud arenesid selle saate jooksul hämmastavalt palju. Kuid temas oli see kõik jutskui olemas, lihtsalt eri aegadel lasi ta selle kõik endast välja. Vähehaaval. Tal oli siht ja konkreetne pilk. Ta võitis. Tema nimi on Yoanna ja ta on järgmine SUPERMODELL.
Täna, kui seda öeldi, siis ma ei tea...väga hea tunne oli. Seda tunnet ei saa seletada.
Miks ma sellest räägin? Mul on alati olnud modellidega mingi eriline side, mida ma olen väga tugevalt tundnud. Ma jumaldan nendega koostööd teha. Läbi nende jõuab minu kollektsioon lavale, publiku ette. Ma olen ennast tuhatmiljon korda meriseaks vihastanud, kui nad alt ära hüppavad ja millegiga hakkama saavad AGA see tunne, kui ma näen neid laval kõndimas. See on see punkt. KÕIK, otsast lõpuni minu, seal laval, minu mõte, riided, valitud muusika ja liikumine, meik- see kõik, nemad toovad selle esile. Kui nad teevad seda hästi siis...see imetlus on suur mida ma tunnen neid saali nurgast jälgides. Mulle meeldib koos modellidega töötada. Neid laval näha ja neid pildistada. Nad on ilusad ja ma sean nad enda järgi, ja siis on juba asi selles kas nemad kannavad ja toovad selle välja või mitte. Läbi nende. NAD ON ILUSAD.JUMALDAN.Aitäh Teile, tänu kellele ma olen saanud oma kollektsiooni lavale viia.
Janice meeldis ka- esimene SUPERMODELL. Tädi. Karm.
üks hea asi veel, näitasin Kustileenule pilti oma sõbrannast Hettist ja siis Mercedesest, ühest finalistist selles saates, tüdruk kes jäi lõpus Yoanna kõrvale seisma. Et neis on mingi sarnasus. Minu sõbrannas ja Mercedeses. Nagu Kustileenu ütles et MUL on ÕIGUS. TEMA ütles et MUL on ÕIGUS. MUL. nagu vau :D tegin plussi seinale ;)A ja Kustileenu ütles ka et see Jenascia on meie eesti VIP göölide presidendi TRIKKI nägu, ja näed. on küll ;)
See ka veel. Kui käisin Katleris siis, kooli peal, jälgisin ikka ju tüdrukuid, et kas oleks kedagi keda modellina kasutada oma kollektsioonides, mulle jäid silma kaks tüdrukut. Nad mõlemad olid siis veel väga noored. Lapsed. Olen neisse uskunud ja öelnud. Neist saab veel midagi. Neis on see miski. Nad mõlemad on nüüd natuke suuremad. Täitsa preilid juba. Tegelvad modellindusega. Üks neist oli poolteist kuud just Milanos. Ta on noor alles, väga töödeldav, Temast on võimalik midagi teha. Teine tüdruk on väga ilus, modellilik. Mitte klassikaline.
Baari Madis teeb kodus praegu kotlette ;)
Posted by merlike at 22:54 Permanent Link Comments (1)
November 08, 2004
söök. uuuh. keda huvitab
täna tegin...mmm eile tegin pitsat. kana pitsat. ja siis täna...tegin pannkooke. ikkagi ju pühapäev. pühapäeval tehakse pannkooke. kanaga ja singiga. juust ja paprika oli ka vahel. moosiga oli ka võimalik süüa. jäätisekokteili tegin ka.lihtsalt.mina tegin. ise. vahel meeldib.Hea on teha kui on kellegile süüa teha.miks ma seda ütlesin. sest...*MM. hea oli.
Posted by merlike at 01:24 Permanent Link Comments (0)
teel Türile
Ehmatades ära,nägin aknaklaasilt,millele olid langenud vihmapiisad-enda peegelpilti.Tundsin ära,keset puid, rohtu ja niitu.Läbi vihmapiiskade peegeldus,läbi loodusesain osa Kõigest mööduvast.Kõigest elavast.Olles üks.
Posted by merlike at 01:03 Permanent Link Comments (2)
veel ennem
Läbi porilompide mere poole,Otse päikesekiirtele vastu,päikesekiirtele,mis mänglevatel lainetel sätendavad.Porilompide mudane vesi,Vedelema jäänud.Paigale.Sopp ja kahetsus.Merepiir, mis lõppeb seal,Kus mere ja taevapiir üheks saavad. Nii nagu ikka.Kohtuvad.Mere puhtus ja selgus.Üksik luik jääkülmasmerevees.Seismas porilompide vahel.
Posted by merlike at 01:00 Permanent Link Comments (0)
üleaja.ammu.olikord
Keset muru,männimetsa viiva tee rada.Istun.muümber siblavad sipelgadmida on neil nii palju siblida?Nad ronivad mu pealekuid ma ei hooli.Mida nad ikka mulle teevad.
Igatsen.Taevas on särav helesinine japäike kuldsoe.Sama helesinine kuiSinu kiisupoja silmad.Sama kuldsoe kui Sina,Sinu ihu vastu mind.Jumaldan. Üle kõigeMetsa kohin, lindude laul,lehtede sabin.-vaikus minu kõrvadele.Rohelised murulibled ja olematud päikesekiired.Metsmesilane teeb juba neljanadat tiiruümber minu.Kägu kukub.Tahan sinu juurde.Tilk tilga järel.Piisk piisa järel.Voolab.Sinusus.
Posted by merlike at 00:55 Permanent Link Comments (0)
November 02, 2004
Pannkoogi kohvikus oma supipotiga.
Käisin täna kinos. Klassiõdedega. Kuuekesi. Olime koolis viis tundi ja neljast viimasest läksime ära. Mina ostsin tortillat ja teised sõid mega burgereid, nii et kogu kinosaal haises. "SHREK", nii väga armas multifilm. Kiisu ja lõpus draakonibeebid. IMEARMSAD. Mulle väga meeldis.
peale kino käisin ja shoppasin natuke. Isa tuli mulle linna järgi ja sõitsime koos koju, enne veel käisime poest äbi, et issi saaks lapsele osta kohupiima ja limonaadi, mida oleks hea lapsel hommikul kooli kaasa võtta. Poes jooksis umbes kolme aastane vene rahvusest laps ringi, limmonaadi pudel käes ja laulis: "Abanaana maasikadaaa", liigutas peput ka.
Kummaline. Inimesed kiruvad erinevaid telesarju, kuid pool salaja vaatavad neid ikka. "Kodu keset linna", näiteks. See on niii tobe, nii igapäevane, nii meie kõigi elu, nii neetult tavaline, a ikka vaadatakse. Käisin nädalavahetusel Tartus ja avastasime sõbrannaga et me mõelemad vaatame laupäeviti viis osa järjest "Kodus ja võõrsil", nii tobe ja samas naljakalt armas. Eile kogemata klassiõega avastasime et vaatsime mõlemad pühapäeval juhuslikult "M-klubi", et nagu...lihtsalt kogemata jäima vaatama ja vaatasimegi.Ma imestan tegelikult enda üle, et näiteks eelmine aasta ei vaadanud ma ÜLDSE peaaegu telekat. Mitte ükski õhtu nädala sees. Ma ei teadnud ühestki saatest ega sarjast midagi, ei osanudki inimestega seltskonnas kaasa rääkida. Vahel kirusin ennast et nii palju häid saateid tuleb, näiteks ETV pealt. Et atahks näha, aga kunagi polnud aega vaadata. Kultuuri ja tõsielu saateid, mida tahaks ju tegelikult näha. Nüüd, iga nädal kirjutan emale paberi peale IGA päeva kohta, mis tuleb lindistama panna. "Kodu keset linna", "Baar" ja "Naistevahetus" kuuluvad ka teiste saadete ja sarjade ja filmide hulka. Aga, miks mitte vaadata seda mis meil siin samas Eestis tehakse. Sageli käib üks ja seesama inimene mitmes telemängus, kõik tunnevad ära, sama suur staar nagu mõni teine, kes on staariks saanud lauldes, Toompeal istudes või tunneme me teda telest ning lavalauludelt. See kes käib mitmes telemängus, on eesti inimestele sama palju teda, temast räägitakse sama palju. Siiamaani teatakse "Robinsoni" Helenat ja mõni naine kes käis "Mamma mia" saates, öeldakse kohe et tead küll, et see on juu see mammamia Karin, näiteks. Või ei ole nii? Olen mina ainult sattunud seltkondadesse, kus neid ssateid vaadatkse, neist räägitske ja mäletatakse? Võibolla.Ma arvan, et kui ma neid kodumaiseid sarju ja saateid ei vaataks ei kaotaks ma suurt midagi (kui tegu ei ole just harivate kultuurisaadete või mõne hea filmiga), kuid miks mitte neid vaadata? Järjelikult mulle meelib.
Me näeme mõnda vana tuttavat, sõpra või kuuleme temast midagi ja ütleme:"issake, kui palju ta muutunud on". Inimesed muutuvad. Loomulikult. AGA, kui me nägime inimest viimati kaks kolm aastat tagasi siis on võib olla on see mõne inimese jaoks väga pikk aeg "...paljugi võib juhtuda üheainsa päevaga". Inimesed hindavad oma väärtushinnangud ümber ja hakkavad asju teisiti näegema. Kui meie, kes me oleme 16 või 17 ja mäletame kedagi, kellega me suhtlesime kui olime 13, siis usun et mitte ainult TEMA ei ole muutnud vaid ka mina ise, meie oleme muutunud. Me mäletame kedagi, kes oli 13 ja "SELLINE", issake, mis temast nüüd saanud on. Ta on ju hoopis teine inimene. 13 aastaselt ( ja kindlasti ka hiljem elus, kuid räägin omade kogemuste põhjal, ma ei saa rääkida sellest mida ma tundnud või näinud ei ole. seda kuidas muutuvad inimesed siis kui oleme kolmekümnesed) nii, et hoopis teine kui 13 aastaselt, arvan et üks kõige tavalisem 13 aastane ootab väga palju seda mis tuleb väljast poolt. Ta võtab selle vastu ja seedib läbi, kui seedib, või viskab kohe endast välja. Vahel jätab liialt kaua endasse. Ta sõltub palju välisest. Ootab palju oma vanematelt ja sõpradelt, käitub nii nagu ainult talle õige ja hea tundub, tegeutseb väga palju hetke emotsioonide järgi. Kuid ühel hetkel see tüütab ära, see, mis tuleb väljastpoolt, ei anna enam talle midagi ja SIIS hakkab inimene otsima enda seest. Esitama küsimusi ja otsima vastuseid. Rohkem. Ja läbi nende vastuste ja küsimuste ta muutubki.Ta vaatab enda sisse. Inimene hakkab rohkem sügavuti mõistma ja aru saama , mis teda tegelikult huvitab ja mida ta tegelikult tahab. Me kõik muudame ja parandame end elu jooksul. Erineval ajal, kuid ma usun et meil kõigil on soov ennast paremaks inimeseks muuta. Et meil endal oleks iseendaga hea ja et ka teistel oleks meiega hea koos olla.

Posted by merlike at 22:21 Permanent Link Comments (1)